:format(webp)/nginx/o/2018/07/29/11094309t1h6b2d.jpg)
Peterburis toimus täna Venemaa mereväe paraad, kus Neeva jõel ja Kroonlinna sadamas demonstreeriti erinevaid Venemaa laevastiku üksuseid. Kuigi Venemaa on viimastel aastatel ette võtnud laevastiku uuendamise, on ekspertide hinnangul areng takerdunud.
Paraad toimus Peterburi ajaloolises linnaosas Neeva jõel ja Kroonilinna sadamas. Selles osales üle 40 laeva, allveelaeva ja mootorpaadi ning 4000 sõdurit, 38 mereväe lennukit ja helikopterit. Paraadil viibis ka president Vladimir Putin, kes vaatles Neeva jõele saabunud sõjalaevu ja kohtus nende meeskondadega.
Paraadil osalesid Balti laevastiku, Põhjalaevastiku, Musta mere laevastiku ja Kaspia flotilli alused. Esmakordselt toodi avalikkuse ette Venemaa uus radarite eest varjatud fregatt Admiral Gorškov. See 4500-tonniline sõjalaev on näidiseksemplariks kokku kuuele plaanitud alusele, mille Venemaa laevastik võtab kasutusele 2025. aastaks.
/nginx/o/2018/07/29/11094335t1h97d1.jpg)
Kuna Gorškov ja üksteist teist alust olid Neeva jõel sõitmiseks liiga suured, peeti paraadi teine osa Kroonlinna sadamas. Sinna tuli laevade meeskondi tervitama ka Putin.
«Tüüpiliselt panevad venelased põhirõhu ehitamisele, siis operatsioonide läbi viimisele, õppustele kolmandana ja hooldustööd jäävad kaugele maha neljandale kohale.»
Putin: oleme uhked mereväe üle
«Venemaa laevastik lahendab edukalt riigi kaitsevõimekuse ees olevaid ülesandeid, annab olulise panuse rahvusvahelise terrorismi vastasesse võitlusesse ja mängib olulist rolli strateegilise võrdsuse tagamisel,» ütles Putin paraadil. «Rohkem kui 300 aastat on laevastik kaitsnud Vene Föderatsiooni staatust olulise merejõuna, mis on suuteline kaitsma oma rahvuslikke huve.»
Putini sõnul toetavad Venemaa huve maailma meredel kümned laevad ja allveelaevad iga päev. «Me oleme õigusega uhked oma mereväe, selle lahinguvalmiduse, strateegilise, taktikalise ja operatiivse võimekuse üle, meie laevastiku jõu ja ilu üle,» ütles president.
Mereväe päev on Venemaal riigipüha. Paraad toimus ka Süürias Tartusis, kus asub Vene mereväebaas.
Gorškovi klass eeskujuks
Analüütikute sõnul on uued Gorškovi-klassi fregatid kiired ja võimsad.
«Uus fregatt on väga hästi relvastatud sellise väikese sõjalaeva kohta,» ütles Paul Schwartz Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskusest. «Fregatt tõstab olulisel määral laevastiku lahinguvõimekust.»
/nginx/o/2018/07/29/11094386t1ha04f.jpg)
USA endine Vaikse ookeani ohvitser Carl Schuster ütles, et see on märkimisväärne samm edasi varasemate laevade juurest. Uutele laevadele on paigaldatud ülehelikiiruselised laevatõrje raketid, mis leiavad sihtmärgi kiiremini kui USA analoogid. See annab Admiral Gorškovi klassi alustele eelise USA laevade ees, mis on kas tunduvalt raskemad või kergemini relvastatud.
Teiste nimetamisväärsete aluste seas, mis täna välja toodi, olid uhiuus amfiibne rünnaklaev Ivan Gren ja juhitavate rakettidega allveelaev Orjol. Ivan Gren on võimeline kandma kuni 13 lahingtanki ja Orjol oli 24000-tonnilise kaaluga paraadi kõige raskem alus.
Lennukikandja ei sõida mitu aastat
Paraadil ei esinenud Venemaa ainus lennukikandja Admiral Kuznetsov. Pärast missiooni Süürias läks see nüüd aasta aega hiljem mais parandustöödele. Alus peaks saama töökorda 2021. aastaks.
Schusteri sõnul on see demonstratsiooniks tagasihoidlikule tähelepanule, mida Vene laevastikus hooldustöödele osutatakse. «Tüüpiliselt panevad venelased põhirõhu ehitamisele, siis operatsioonide läbi viimisele, õppustele kolmandana ja hooldustööd jäävad kaugele maha neljandale kohale. Kuznetsovile peab tegema palju rohkem uuendusi ja hooldust, kui venelased avalikult tunnistavad. 2021. aastaks, kui laev peaks uuesti seilama, on ta iganemise äärel.»
/nginx/o/2018/07/29/11094450t1h4e20.jpg)
Ametlikult ei ole Venemaal mitte ühtegi lennukikandjat, kuigi oma suuruselt ja funktsioonilt Kuznetsov sellele tüübile vastav. Selle asemel nimetatakse Kuznetsovit raskeks lennukeid kandvaks ristlejaks. Nimetuse põhjuseks on asjaolu, et suurte merejõudude ja Musta mere äärsete riikide sõlmitud Montreux lepe ei luba lennukikandjatel läbida Türgi väinasid, kuid Venemaa ei taha sulgeda Kuznetsovi ligipääsu Mustale merele ja Krimmile.
Probleemid laevastiku uuendamisel
Kuigi Venemaa uhkeldab oma sõjalaevastiku võimekuse ja arvuga, jääb analüütikute hinnangul tegelikust arengust vajaka.
Venemaa asekaitseminister ütles sellel kuul, et aasta lõpuks on Venemaa 280-aluselisse laevastikku lisandunud 19 laeva. Schusteri sõnul on aga tegu suurekspuhutud väitega, sest koguarvu hulka loendavad venelased kõiki tellitud aluseid, sealhulgas väikeseid patrull-laevu ja laevatehases uuendusel käinud sõidukeid. «See loob mulje suurest ülesehitustööst, kuid ainult kuus neist on moodsad sõjalaevad.»
Selle kuu alguses edastas Venemaa uudisteagentuur TASS, et Gorškovi-klassi teise fregati Admiral Kasatonovi ehitus viibib aasta võrra, sest tööd on tabanud ootamatud mootoriprobleemid.
/nginx/o/2018/07/29/11094429t1h5e3b.jpg)