Ukraina välisminister: Tõmošenko rikkus seadust

Eile Eestit külastanud Ukraina välisministri Kostjantõn Grõštšenko kinnitusel pole ekspeaminister Julia Tõmošenko süüasi poliitiline. Tema sõnul alustati mullu Ukrainas uurimist 1300 eri tasandi ametniku suhtes, mis näitab, et tegu pole valikulise õigusemõistmisega. Foto: Raigo Pajula

Ukraina välisministri Kostjantõn Grõštšenko (57) väitel pole endise valitsusjuhi Julia Tõmošenko vangimõistmise puhul tegu valikulise õigusemõistmisega.
 

Teisipäeval mõistis Kiievi kohus endise Ukraina peaministri Julia Tõmošenko ametivolituste ületamise eest seitsmeks aastaks vangi. Tõmošenko ise kinnitas, et tegu on praeguste võimude kättemaksuga. Kas Tõmošenko oli niisuguse otsuse ära teeninud?

See on kohtuotsus ja kohtuotsust tuleb austada, vähemalt selline on kõigi Euroopa riikide tava. Võib nõustuda või olla eri arvamusel, aga kohut peab austama.

Tõmošenko näitas kogu kohtuprotsessi jooksul kohtu vastu üles lugupidamatust ja halvakspanu. Arvan, et see ei ole parim eeskuju üldsusele. Ega ju tegelikult mitte keegi, kes lõpuks süüdi jääb, selle üle ei rõõmusta. Enamik, sõltumata sellest, milline oli nende süüdistuse või toimepandud teo iseloom, peab endid ingliteks. Kuid selle kohta ei saa otsust teha see, kes teie küsimusele vastab, vaid need, kes on seatud kõiki asjaolusid arvesse võtma.

Tahaksin märkida üht. Õiguslik protsess ei ole iseenesest veel lõpule jõudnud. Otsust on võimalik edasi kaevata ning siis saab juba teine kohus analüüsida nii seda, kuidas kohtuprotsess läbi viidi, kui ka kogu asja sisulisest küljest.

Siiski tahaksin veel üht asja lisada: millest me siin kõneleme, lisaks volituste ületamisele? Milles seisneb selle otsuse mõte? Asi on selles, et Ukraina põhiseaduse ja seadusandluse järgi on valitsus kollektiivne organ. Peaminister ei saa üksinda selliseid otsuseid vastu võtta, selleks on vaja volitust kogu kabinetilt. Selleks tuleb teha otsus, mis võetakse vastu kas konsensuslikult või hääletamise teel.

Vastav koosolek toimus Moskva läbirääkimiste päeval, aga Julia Vladimirovna [Tõmošenko] sellelt mandaati ei saanud. Ta ei saanud direktiivi, selle asemel ta sisuliselt võltsis seda dokumenti, see tähendab, kirjutas ise alla ilma vastava otsuseta.

See on juba tõsine õigusrikkumine. See pole lihtsalt, ütleme, volituste raamidest väljumine, see on üldse volitusteta tegutsemine, mis tõi kaasa rasked tagajärjed. Aga seda, et need tagajärjed olid rasked, me näeme ja saame sellele kinnitust iga päev, kuna praegu tuleb selle eest maksta nii tööstusettevõtetel kui praktiliselt igal Ukraina elanikul. Sest praegu maksame gaasi eest kõige kõrgemat hinda, oluliselt rohkem, kui maksab Saksamaa.

Iseloomulik on see, et üks kõige aktiivsemaid [tehingu] kaitsjaid on Venemaa Föderatsioon ja sealne välisministeerium, kes omal ajal ja ka sel teisipäeval tegi vastava avalduse. Need tehingud on kasulikud eelkõige Venemaale, aga mitte kuidagi Ukrainale.

Kui kõik olnuks tehtud õigesti, siis olnuks tegu poliitilise otsusega ning seda ka arutataks poliitilisel tasandil. Kuid selle otsuse vastuvõtmise asjaolud tõendavad selgelt kehtiva kriminaalkoodeksi rikkumist.

Teie kolleegide, Euroopa Liidu riikide välisministrite reageering Tõmošenko vangimõistmisele oli üheselt mõistetav – see tekitab tõsist muret, tegu on õigusemõistmise valikulise rakendamisega jne.

Ma mõistan oma kolleege, kes on hõivatud Kreeka abistamise, Prantsusmaa panga päästmise, euro stabiliseerimise ja paljude teiste küsimustega. Ilmselt ei jätku neil aega ja pole võimalik eeldada, et poliitikud, kes on hõivatud paljude ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, orienteeruksid üksikasjalikult Ukraina õigussüsteemis või selle juhtumi konkreetsetes asjaoludes.

Mulle näib, et paljude arvates luuakse siin mingi pretsedent. Kuigi tegelikult loodi selline pretsedent juba ammu Rumeenias, kus muide praegu on käimas kohtuprotsess eelmise peaministri ja opositsioonijuhi üle. Küsimus eelmise peaministri vastutusest on tekkinud Ungaris, seal jäetakse ta ilma parlamendipuutumatusest ja antakse asi edasi kohtusse. Ma isegi ei räägi Prantsusmaast või teistest riikidest, näiteks Islandist.

Tegelikult ei toimunud meil kohus mitte poliitikategelase üle, vaid konkreetse Ukraina kodaniku üle, kes rikkus konkreetset seadust ja pani toime konkreetse õigusrikkumise. Ning jutt on nimelt kriminaalvastutusest, vastasel korral oleks loomulikult tegu poliitilise vastutusega.

Peale selle ei rakendata meil õigusemõistmist valikuliselt, kuna ainuüksi eelmise aasta jooksul alustati uurimist 1300 juhtumis, mis puudutavad nii endisi kui praegusi ametnikke kõigil tasanditel, sealhulgas kõige kõrgemal tasemel. 2010. aastal oli meil märgiline juhtum, mille käigus vahistati keskkonna- ja looduskaitse ministri asetäitja. Seal oli konkreetselt tegu altkäemaksuga ning kohtuprotsess lõppes süüdimõistva otsusega.

Kuid kaks nädalat pärast selle inimese arreteerimist võeti parlamendikoalitsiooni hääletusega – selline protseduur oli toona ette nähtud – kohalt maha minister, kes teda oli soovitanud ja edutanud. See tähendab, jõudis kätte aeg kanda poliitilist vastutust selle eest, et võeti vastu poliitiliselt vale kaadriotsus. Kuid too ametnik, kes pani toime kuriteo, pidi astuma kriminaalkohtu ette. Need asjad hoitakse Ukrainas selgelt lahus.

Praegu on üleval küsimus, mis saab Ukraina ja Euroopa Liidu vahelisest assotsiatsioonileppest. Ka teie president Janukovõtš möönis juba teisipäeval, et Tõmošenko juhtum võib olla ELi silmis takistuseks selle sõlmimisele.

Tahaksin eelkõige öelda, et assotsiatsioonilepe ei ole Ukraina jaoks mingi kingitus. See leping on instrument, mis aitab kaasa edasisele demokraatlikule arengule, ühiste väärtuste edendamisele, mis meil Euroopa Liiduga on. Sellest peaks ju olema huvitatud ka Euroopa Liit? Me ei näe, kuidas ta võiks mitte huvitatud olla. Või on seda vaja ainult Ukrainale?

Mis puudutab lepingu seda osa, mis toob kaasa kõikehõlmava vabakaubanduse, siis selles osas oleme jõudnud paika, kus peaksime hakkama tulemusi nägema. Kuid sisuliselt hakkab meie eelis, ligipääs maailma kõige suuremale turule, töötama alles mitme aasta pärast.

Mitu aastat selleks kulub, on isegi raske öelda, kuna meil tuleb üle võtta kõik Euroopa normide kohased tingimused, standardid ja praktika. Ning seda tuleb teha ilma rahalise toetuseta, mida on saanud kandidaatriigid.

Samal ajal avaneb meie 46–47 miljoni elanikuga turg Euroopa firmadele otsekohe. Täiesti selgelt on nähtav, et esimeses etapis saavad sellest kasu Euroopa Liidu maad ja Euroopa majandus.

Me läheme sellele teadlikult, kuna vaatame assotsiatsioonileppele kui ühele sammule täieliku integratsiooni poole. Me teeme selle sammu Ukraina majanduse seisukohalt palju raskemates tingimustes, kuna peame seda vajalikuks lõppeesmärgi nimel.

Samal ajal puuduvad assotsiatsioonileppes punktid meie Euroopa perspektiivi kohta. Ning see ei saa jätta meile muret tekitamata, sest oleme ju elanud üle need aastakümned, mil meile kõneldi, et õnn – see saabub alles kunagi hiljem.

Praegu elame ajal, kui on vaja inimestes rahulolu tekitada kohe või vähemalt teha nii, et nad näeksid etapiviisilist edasiliikumist. Selleks et ühiskonda mobiliseerida, on tarvis näidata lõppeesmärki. Selles osas on meil tõsised lahkarvamused oma Euroopa partneritega, sest mitu riiki astuvad aktiivselt välja selle vastu, et meie perspektiivi ära mainida. Minu arvamusel on see strateegiline viga.

Kuidas on Euroopa võlakriis Ukrainat mõjutanud?

See mõjutab eelkõige seetõttu, et tekitab ohu kogu ülemaailmse majanduse stabiilsusele. Ukraina sõltub suurel määral ekspordist, märgatav osa meie SKTst luuakse just eksportivates valdkondades. Kui Euroopa rahandussegadused viivad ülemaailmse majanduslanguseni, siis on see meie jaoks ohtlik.

Samal ajal, vähemalt sel aastal on meie majandus arenenud taastuva kasvu tingimustes. Üheksa kuu tulemuste järgi ootame aastas kasvutempoks umbes viis protsenti. See on vähem kui teil, kuid teil on ka majandus väiksem.

Me suutsime märgatavalt alandada inflatsiooni ning ka eelarvepuudujääk on suhteliselt mõõdukas, alla nelja protsendi. Viljasaak oli tänavu küllaltki hea ja põllumajandus areneb praegu kiiresti. Käimas on mitmeid reforme. Tahame aasta lõpuks jõuda selleni, et maad oleks võimalik kasutada tagatisena farmide või maal asuva suurtootmise edendamiseks.