Kartul on liiga suur, kurk liiga tohletanud ja leib liiga kuiv: paljud sakslased eelistavad vaid veatuid toidukaupu ja seetõttu lendab iga aasta miljoneid tonne toitu lihtsalt prügikasti, vahendab spiegel.de.
Saksa toidust lendab pea pool prügikasti
17. oktoober 2011, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juustutüki realiseerimistähtajani on veel neli päeva aega ja viinamarjakobarad näevad ka kenad välja, kuid Hamburgis asuva toidupoeketi Edeka kliendid neid ei soovi.
Kui ei oleks ka abiorganisatsiooni Tafel Hamburgi haru vabatahtlikke, kelle igapäevarutiini kuulub äravisatava toidu kokkukogumine, lendaks kogu see kaup otse prügikasti.
«Inimesed eeldavad laia valikut ja perfektset kvaliteeti,» sõnab Tafeli liige Claus Herda. Ta lisab, et kui ostjad seda ühest poest ei leia, lähevad nad lihtsalt järgmisesse.
Nii saabki alguse nõiaring, kus poed üritavad pakkuda üha paremat, värskemat ja suuremas koguses kaupa ning seda ka siis, kui seda lõpuks keegi ei osta.
Isegi Tafeli taolised toidupangad ei suuda lõpetada olukorda, kus pea pool toiduaineist prügikasti lendab.
Saksa supermarketite kaubavalik on lai: isegi õhtul lebab riiulitel värske leib ja maasikaid saab osta ka südatalvel.
Peale selle peab kõik pakutav täiuslik välja nägema. Täke kartulis või närtsinud salatileht ei tule kõne allagi, vaid sorteeritakse kohe välja.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul visatakse tööstusriikides aasta jooksul ära 220 miljonit tonni toitu, sellest Saksamaal 20 miljonit tonni. Üks sakslane viskab seega keskmiselt ära 250 kilogrammi toitu aastas.