Albaania kivide linn pudeneb turistide silme all tolmuks

Briseida Mema
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Gjirokastëri linna ajaloolistele hoonetele, keskel varemeis Lolomani maja.
Vaade Gjirokastëri linna ajaloolistele hoonetele, keskel varemeis Lolomani maja. Foto: GENT SHKULLAKU/AFP/Scanpix

Lolomani maja, kus Osmanite riigi ajal elas sama nime kandnud perekond, pakkus Lõuna-Albaania mägises linnas Gjirokastëris kunagi muljet avaldavat vaatepilti.

«Kokku 615 ajaloomälestisest linna ajaloolises keskuses on enam kui pooltes tehtud ebaseaduslikke või ebasobivaid ehitustöid, samal ajal kui 169 on kriitilises kokkuvarisemisohus,» hoiatas tänavu aasta hakul üleeuroopalise pärimuse mittetulundusühing Europa Nostra.

Suurem osa maju Gjirokastëris on ehitatud 17. ja 18. sajandil, kuid linn on veelgi vanem – selle müürid püstitati 3. sajandil.

Albaania kõige kuulsam kirjanik Ismail Kadare kirjeldas Gjirokastërit kui kiivas linna, mis on ehitatud järsuma nurga all kui ehk üksi teine maailmas. «See oli kindlasti ainus paik maailmas, kus sa tänaval libisedes ja kukkudes võisid sama hästi maanduda majakatusel,» kirjutas ta 1971. aastal ilmunud romaanis «Kroonika kivis» («Kronikë në gur»).

Tagasi üles