:format(webp)/nginx/o/2018/08/03/11151703t1h6788.jpg)
Pärast rohkem kui kümme aastat kestnud läbirääkimisi nõustusid Hiina ja Kagu-Aasia riikide ühenduse ASEAN liikmed tegevusjuhendiga Lõuna-Hiina merel toimimiseks.
Hiina ja ASEAN leppisid kokku vaidlusaluse Lõuna-Hiina mere käitumisreeglites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on käitumisreeglitega strateegilise mereala jaoks, kus omavahel kattuvad Hiina ja Kagu-Aasia riikide territoriaalveede nõuded. Hiina on välja ehitanud saari Lõuna-Hiina meres, et tugevdada oma nõuet ressursirikkale alale. Samadele piirkondadele on nõuded esitanud Taiwan, Brunei, Malaisia, Filipiinid ja Vietnam.
Kohtumisele minnes nõudis Vietnam, et riigid lõpetaksid vaidlusaluses piirkonnas tehissaarte ehitamise ja sõjaliste objektide rajamise.
Olulise lükkena kasutatakse dokumendis väljendit, et tegevusjuhend põhineb reeglitele põhinevale raamistikule. «Õiguslikult siduv» dokumendis ei kajastu, sest Hiina ei ole nõus vastava sätte lisamisega. Samas argumenteeris India Kagu-Aasia ekspert professor Baladas Ghoshal, et ainult õiguslikult siduv lepe võib ennetada ja lahendada intsidente Lõuna-Hiina merel.
Singapuri välisminister Dr. Vivian Balakrishnan nimetas seda oluliseks verstapostiks konflikti rahumeelseks lahendamiseks. Siiski tõi välisminister välja, et ühises tekstis kokku leppimine ei tähenda, et läbirääkimised on lõppenud või Lõuna-Hiina merel võistlevad territoriaalvete nõuded on lahendatud, sest tegevusjuhendile ei seatud kunagi sellist eesmärki.
Hiina on süüdistanud USAd liigses sekkumises Lõuna-Hiina mereregioonis. Hiina pakkus välja ka ASEANi riikide ühiste sõjaliste õppuste korraldamise vaidlusalustes vetes ja ühised nafta- ja gaasiuuringud. Mõlema tegevuse eeldusena nõuab Hiina regiooniväliste riikide eemalejäämist ilmse sooviga vähendada USA mõju.