Ilves: peaksime keskenduma USA tegudele, mitte Trumpi sõnadele

Toomas Hendrik Ilves.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Ajakirjale Foreign Policy antud intervjuus sõnas Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves, et oluline on jälgida USA tegusid, mitte üksnes Trumpi sõnu.

Ajakiri Foreign Policy usutles Eesti endist presidenti Toomas Hendrik Ilvest seoses Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhetega, mis on sel suvel külvanud palju segadust ja seadnud küsimuse alla transatlantiliste suhete tuleviku. 

Julgemaks muutuvast Venemaast ja USA eemaletõmbumisest NATOst kaotaksid ajakirja sõnul tõenäoliselt kõige enam Balti riigid, mistõttu uuriti Ilvese käest siinse regiooni suhtumist Ühendriikide presidendi Donald Trumpi väljaütlemistesse ja USA-Venemaa suhetesse.

Ilves tõdes, et välispoliitikas on olulisem see, mida tehakse, mitte see, mida öeldakse, sest tavaliselt öeldakse rohkem, kui päriselt tehakse. Seejuures viitas ta asjaolule, et Trumpi administratsiooni väljendatud Venemaa-suunaline poliitika on tunduvalt erinev sellest, mida ütleb oma sõnades ja tegudest president ise.

«Paljud spekulatsioonid põhinevad ettevalmistamata öeldud märkustele, mida ei ole mingil viisil poliitikasse üle kantud. Vähemalt mitte veel,» sõnas Ilves ja lisas, et Pentagoni poolt on siiski näha tugevat ja kauakestvat kaitsepoliitikat Poola ja Balti riikide suunal. 

Siiski tõdes ta, et USA presidendi väljaütlemised NATO artikkel 5 kohta on rahutukstegevad. Mõne nädala eest ütles Trump intervjuus Fox Newsile, et NATO kehv ülesehitus võib viia Kolmanda maailmasõjani, kui mõni agressiivne liikmesriik, näiteks Montenegro, alustab sõjalist konflikti ja teised allianssi liikmed peavad artikkel 5 tõttu sekkuma.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump.

FOTO: RICK LOOMIS / AFP / Scanpix

«Ma arvan, et NATO artikkel 5 aluspõhimõtete osas on möödarääkimine,» sõnas Ilves ja lisas, et selle rakendamist arutatakse, kui liikmesriiki on rünnatud. «Pole nii, et ükskõik milline riik võib lihtsalt alustada sõda ja siis kutsuda üles rakendama artiklit 5,» ütles ta.

Eriti rahutuks teevad Ilvest Trumpi artikkel 5 suunalised kommentaarid seetõttu, et oma ametiajal käis ta 11 Afganistanis selle sama NATO aluslepingu punkti alusel sõdinud sõduri matusel. «Me oleme väike riik, aga proportsionaalselt oleme üks kõige enam artikkel 5 rakendamise tõttu kannatanud riik,» ütles Ilves.

Kommenteerides Venemaa küberrünnakuid Eestile 2007. aastal, Gruusia sõda, sissetungi Ukrainasse, sekkumist USA presidendivalimistessse ja Brexiti referendumisse, tõdes Ilves, et Lääs tegi mitmeid vigu. Üheks võib pidada Gruusia sõja rahulepingu tagasilükkamist ja koostöö jätkamist Venemaaga tollase Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy poolt.

Lisaks meenutas Ilves 2008. aasta NATO tippkohtumist Bukarestis ja tõdes, et liikmed olid vastu Gruusia ja Ukraina liikmelisuse tegevuskava vastuvõtmisele. Seetõttu sõnastati vaid umbmäärane lõppavaldus, mis tema sõnul andis Venemaale edasisteks sammudeks rohelise tule. 

«Gruusia sõda koheldi kui üksikjuhtumit, mis ei vihja millelegi. See oli valdav suhtumine sel ajal,» sõnas Ilves ja tõdes, et Venemaa tungimisele Krimmi ja Malaysia Airlines lennu MH17 alltulistamisse 2014. aastal suhtuti juba teravamalt.

Malaysia Airlinesi lend 17 tulistati alla Ukrainas Donetski oblastis 17. juulil 2014. aastal.

FOTO: MAXIM ZMEYEV / Reuters / Scanpix

«Ma ütleksin, et Euroopa Liit magab roolis, kui mõelda Venemaaga tegelemise peale, väljaarvatud sanktsioonide osas, mis on rakendatud peamiselt mõne liikmesriigi survel,» arvas Ilves.

Lisaks heitis ta ette, et Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini on alates sõja puhkemisest külastanud Ukrainat vaid kahel korral, kuigi viimase näol on tegemist riigiga, mida ümbritsevad kolm Euroopa Liidu liikmesriiki.

Lõpetuseks tõdes Ilves, et ta ei taha teha ennustusi tuleviku, muu hulgas sügisel Ameerika Ühendriikides toimuvate Kongressi vahevalimiste kohta, aga siiski sõnas ta, et suur osa viimasel aastal Ühendriikides toimunust on olnud üsna üllatav.

Toomas Hendrik Ilves oli Eesti Vabariigi president aastatel 2006-2016. 

Tagasi üles