Täna varahommikul alustas Tallinnast teekonda Mali suunas Eesti kaitseväe kontingendi põhigrupp, kes osaleb Prantsusmaa poolt juhitaval operatsioonil Barkhane.
Eesti jalaväerühm asus rahutu Mali poole teele (2)
Malisse siirduva kontingendi tuumiku moodustab peamiselt Scoutspataljoni C-kompanii võitlejatest koosnev jalaväerühm Estpla-26, mida juhib nooremleitnant Janek Baiduža. Rühma toetab kohapeal erialateadmiste ja -oskustega toetuselement mehhaanikute, logistikute, sidemeeste ja meedikutega. Kokku kuulub üksusesse 50 kaitseväelast.
Esimeste plaanide kohaselt juuni alguses startima pidanud missiooni algus lükkus erinevatel põhjustel korduvalt edasi. Lõpuks said sõdurid teele asuda täna varahommikul.
Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem rõhutas üksust teele saates nende panuse olulisust Eesti riigi ja selle julgeoleku jaoks: «Ärge unustage hetkekski, et te ajate seal Eesti asja. Meie enda julgeolek on tihedalt seotud ka meie liitlaste muredega, seetõttu on tähtis, et saame neid toetada seal, kus vaja. Soovin teile kivi kotti ja kohtume pärast missiooni siinsamas.»
Eestlaste ülesandeks saab olema Nigeri jõe äärses Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Selleks mehitatakse poste, osaletakse jalgsi- ja motoriseeritud patrullides ning täidetakse kiirreageerimisülesandeid. Malisse saadeti viis soomustransportööri PASI XA-188, neist üks tagavaraks.
Esimese paari nädala jooksul tutvuvad eestlased prantslaste tehnikaga, teevad ettevalmistusi ning töötavad selle nimel, et koostöö prantslastega võimalikult sujuvalt läheks. Seejärel alustatakse ülesannete täitmisega.
Eestlaste üksus hakkab teenima Prantsusmaa juhitaval terrorismivastasel missioonil Barkhane Prantsuse võõrleegioni alluvuses. Barkhane on Prantsuse lahingmissioon, mis katab peale Mali veel Mauritaaniat, Nigerit, Burkina Fasot ja Tšaadi. Prantsuse sõdureid teenib seal umbes 4000. Eestlaste jalaväerühm saadetakse Malisse aastaks, kokku kolmeks nelja kuu pikkuseks rotatsiooniks.
Jalaväerühma elu hakkab järgmise nelja kuu jooksul käima neljapäevase rotatsiooni taktis. Ühel päeval ollakse baasi julgestajad, järgmisel patrullijad ja kolmandal päeval kiirreageerimisüksus. Neljas päev on puhkepäev.
Rahutu Mali
Malis toimub sel pühapäeval presidendivalimiste teine voor, mis võib kahtlemata mõjutada ka olukorda riigis. Esimeses ringis saavutas 24 kandidaadi seas ülekaaluka
võidu senine president Ibrahim Boubacar Keita, kes kogus 41,4 protsenti häältest. Kuna Keita ei suutnud koguda üle 50 protsendi häältest, siis korraldatakse ka teine voor, kus tema vastu kandideerib esimeses voorus 17,8 protsenti häältest saanud Soumaila Cissé.
Kuus aastat tagasi alustas mitu tuareegi separatistlikku rühmitust ülestõusu Mali valitsuse vastu, et saavutada Põhja-Malis iseseisvus või suurem autonoomia. Riigipöördega tekkinud segadust kasutasid ära islamistid, kelle kontrolli alla langesid mitmed Põhja-Mali asulad.
Mali palus abi välisriikidelt. Seejärel võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, millega Aafrika Liit sai mandaadi korra taastamiseks. Appi tuli ka Prantsusmaa, alustades operatsiooni Serval. Operatsioon Barkhane on Servali järeltulija.
2013. aastal võitis valimised Keita. 2015. aasta suveks õnnestus Mali valitsusel sõlmida rahulepe osa riigi põhjaosas tekkinud rühmitustega, osa aga võitlevad siiani. Valitsusvastane mäss on levinud riigi keskosani, kus alustavad teenistust ka eestlased. Rahulepped andsid lootust stabiilsuseks, aga vähemalt seni pole need korralikult toiminud.
Terroristide sihtmärgiks on tavaliselt valitsusametnikud, vanglad, koolid, keskvalitsuse ja võõrvägedega koostöö tegemises kahtlustatavad kaaskodanikud ning ÜRO MINUSMA missiooni rahuvalvajad.
1. juulil korraldasid terroristid Põhja-Malis Prantsusmaa sõdurite vastu autopommi abil varitsuse, mille käigus plahvatas 300 kilogrammi lõhkeainet. Prantsuse sõdurid pääsesid õnnekombel eluga. Surma sai neli tsiviilisikut, viga sai kokku 23 inimest.
Operatsiooni Barkhane kõrval tegutseb Malis ka 12000-liikmeline ÜRO rahuvalvemissioon MINUSMA.