:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11159975t1h2931.jpg)
Saksamaa kantsler Angela Merkeli erakond Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) algatas hiljuti ühiskonnas debati selle üle, kas peaks taastama ajateenistuse. Hiljutise uuringu kohaselt toetavad sakslased sellist mõtet.
Merkeli erakond peab plaani Saksamaal kohustusliku ajateenistuse taastamiseks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Saksamaa relvajõud ehk Bundeswehr on tõsises hädas teenistujate leidmisel, algatasid CDU esindajad üleriikliku diskussiooni kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamise üle. Kohustuslik ajateenistus kaotati 2011. aastal, mil Berliin otsustas minna üle professionaalsele armeele.
Enne seda oli noortel meestel kohustus teenida kas Bundeswehris või läbida asendusteenistus näiteks kriisireguleerimise või meditsiiniabi alal. Hetkel koosneb Bundeswehr karjäärisõduritest ja pikaaegse lepinguga teenistuses olevatest sõjaväelastest. Armee pakub ka noortele vabatahtlikele võimalust sõlmida lühiajaline leping.
/nginx/o/2018/08/06/11159977t1h3cc8.jpg)
Reedel lubas CDU peasekretär Annegret Kramp-Karrenbauer kohustusliku sõjaväeteenistuse teemat intensiivselt arutada. Peasekretär käis erinevates Saksamaa piirkondades ning kohtus CDU liikmetega, et arutada mõtteid, mida võiks detsembris toimuval CDU parteikongressil välja tuua. Väidetavalt oli kohustusliku sõjaväeteenistuse mõte konservatiivsetele liikmetele meeldinud.
Teised CDU juhtivad liikmed toetasid Kramp-Karrenbaueri mõtet, aga ei laskunud detailidesse. Erakonna noorteühenduse juht Paul Ziemak pakkus välja idee, mille kohaselt läbiksid õpilased kohustusliku programmi, mis sarnaneks kunagisele asendusteenistusele.
CDU parlamendisaadik Oswin Veith pakkus välja, et noored võiks teenida Bundeswehris, aga ka päästjate või meedikutena. «See peaks kestma 12 kuud ja olema kohustuslik noortele meestele ning naistele, kes on üle 18-aastased,» sõnas ta. Mitmed CDU poliitikud rõhutasid, et programm peaks kehtima mõlema soo esindajatele.
Samas oli CDU Liidupäeva kaitseekspert Henning Otte skeptiline: «Vanamoodne kohustuslik ajateenistus ei aita meid praeguste julgeolekualaste väljakutsetega.» Tema hinnangul võiksid noored teenida teistes valdkondades, näiteks abistada tuletõrjujaid.
Mõned poliitikud CDU valitsuspartneri SPD ridades arvasid, et mõtet tuleks kaaluda. Samas oli parlamendi kaitsekomisjoni esimees Hans-Peter Bartels sellele vastu. Tema sõnul oleks kohustuslik ajateenistus vastuolus Saksamaa seadusega, mille kohaselt on keelatud sunnitöö.
«Arvan, et see on ebatõenäoline, et peaksime igal aastal 700 000 noort meest ja naist erinevaid kohustuslikke ülesandeid täitma panema, ükskõik kui atraktiivne see idee ka poleks,» lausus Bartels.
Vaba Demokraatlik Partei (FDP) nimetas ettepanekut absurdseks ning hoiatas raiskamise eest. Vastu olid sellele ka vasakäärmuslik Die Linke ning Rohelised. Küll aga toetas mõtet parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), kes muidu teiste parlamendierakondadega ühist keelt ei leia.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160005t1he72e.jpg)
Tegu pole aga üllatusega, sest ka AfD on varasemalt sellise mõttega mänginud. AfD parlamendifraktsiooni juht Alice Weidel teatas Twitteris, et ajateenistuse kaotamine oli suur viga. Tema hinnangul peab Bundeswehr saama uuesti atraktiivseks tööandjaks, et oma ülesannetega hakkama saada.
Mõned analüütikud usuvad, et selle ideega üritab CDU võita konservatiivsete valijate toetust AfD-lt. Hiljutise küsitluse kohaselt on AfD toetajate hulgas ajateenistuse taastamise idee väga populaarne. Koguni 60,6 protsenti väitis, et toetavad mõtet tugevalt.
Sakslased paistavad ajateenistust üldiselt toetavat. Selle poolt on viimase küsitluse kohaselt 55,6 protsenti ja vastu 39,6 protsenti. Arvatakse, et CDU võtab selle idee pärast detsembris toimuvat parteikongressi erakonna ametlikuks seisukohaks.