Kümme aastat augustisõjast: valus hammustus Graafik

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

14. august. Vene sõjaväelased Gori linna piiril.

FOTO: Erik Prozes

  • Vene-Gruusia sõda lükkas mõlema poole laudadelt varem ettevalmistatud plaanid.
  • Gruusia kaotas sõja, kuid suutis hoida ennast Euroopa ja USA küljes.
  • Venemaa võitis sõja, ent kaotas maine usaldusväärse partnerina.
  • Gruusia president Mihheil Saakašvili tegi vähemalt viis suurt viga.

Varahommikul oli kaks telefonikõnet. Kremlis võttis toru peagi Pekingi olümpiamängude avamisele suunduv presidendina käitunud peaminister Vladimir Putin. «Vladimir Vladimirovitš, me oleme sees,» ütles Põhja-Osseetias paikneva Venemaa 58. armee komandör kindralleitnant Anatoli Hrulev.

Samal ajal helises Thbilisis president Mihheil Saakašvili telefon. «Härra president, nad on sees,» kõlas Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vladimer Tšatšibaia hääl.

«Sees olemine» tähendas, et venelased on oma tankid ning sõdurid viinud Põhja- ja Lõuna-Osseetiat ühendavasse 3,7 kilomeetri pikkusesse Roki tunnelisse. Teist ühendusteed üle mägede ei olnud ega ole siiani.

Kalender näitas 2008. aasta 7. augusti varahommikut ja vaid paarkümmend inimest Thbilisis, Moskvas, Tshinvalis ja Washingtonis mõistsid, et algas sõda.

Tagasi üles