USA-Vene
USA kutsus Venemaad Gruusia okupeeritud aladelt lahkuma (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA ärgitas teisipäeval Venemaad viima vägesid välja Gruusia separatistlikest piirkondadest Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast.
Venemaa tunnustas 2008. aasta viiepäevase augustisõja järel Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust pärast seda, kui need piirkonnad olid end Gruusiast sõltumatuks kuulutanud. Rahvusvaheline kogukond peab neid Gruusia okupeeritud territooriumiteks ning mõlemas asuvad Vene sõjaväebaasid.
"Meie positsioon Venemaa okupeeritud Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondade suhtes on kõikumatu. Need piirkonnad on osa Gruusiast," ütles Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert.
"Nad ei kuulu Venemaale ja Ühendriigid jätakvad Gruusia suveräänsuse ja iseseisvuse aga ka territoriaalse terviklikkuse toetamist selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides", nagu näeb ette 2008. aasta relvarahu, toonitas ta.
Gruusia president Giorgi Margvelašvili taunis teisipäeval Venemaa jätkuvat "okupatsiooni" Gruusia aladel.
Thbilisi ja Moskva suhted on olnud jahedad alates 2004. aasta algusest, kui Gruusias tuli võimule läänemeelne president Mihheil Saakašvili. Saakašvili valitsus võttis kursi lõimumisele Lääne institutsioonidega ning seadis eesmärgiks NATO-ga liitumise.
Mitu aastat kestnud pinged kasvasid 2008. aasta augustis üle täiemahuliseks sõjaks, kui Gruusia president andis vägedele käsu liikuda Lõuna-Osseetiasse pärast Vene vägede sisenemist piirkonda. Sõjategevusele eelnesid mitu kuud kestnud Vene provokatsioonid Gruusia ja kahe enklaavi administratiivpiiridel.
Vene väed panid viie päevaga oma paremuse maksma ning hakkasid ähvardama Gruusia pealinna Thbilisit. Euroopa Liitu esindanud Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vahendusel allkirjastasid Gruusia ja Venemaa 12. augustil relvarahuleppe, mis viis Vene vägede väljaviimiseni Gruusia põhiterritooriumilt, kuid okupeeritud enklaavides on nad tänaseni.