:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/08/11164527t1h8d98.jpg)
Eile hilisõhtul ja täna hommikul avaldasid mitmed suuremad välismaa väljaanded teate Eesti kohal AMRAAM õhk-õhk tüüpi raketi tulistanud Hispaania hävitaja kohta.
Vene sõjandusekspert sarjas Eesti kohal toimunud vahejuhtumi valguses NATO piloote (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi suurem osa uudistest on koostatud Eestist tulnud ametlike avalduste põhjal, siis Venemaa riiklikule uudisteagentuurile RIA Novosti kommentaari andnud ekspert väitis, et tegu oli näitega NATO pilootide käpardlikkusest.
RIA Novosti tugines oma esimestes teadetes Eesti kaitseväe avaldusele ning õhuväe ülema kolonel Riivo Valge kommentaaridele.
Küll aga avaldati täna hommikul Venemaa sõjanduseksperdi Igor Korotšenko kommentaar juhtunule. Sama mees on muu hulgas väitnud, et Krimm on Venemaa lahutamatu osa.
Korotšenko viskas õli tulle ja väitis, et Venemaal vedas hullupööra, et rakett sinna ei jõudnud.
«On õnnelik juhus, õnnelik kokkusattumus, et ei juhtunud kõige õudsem asi, mis oleks võinud juhtuda. Kõik eeltingimused olid selleks olemas, ainult ime aitas tragöödiat vältida,» lausus ta.
Tema sõnul näitab intsident, et Balti riikide taevas patrullivatel NATO pilootidel on kehv ettevalmistus. Lisaks oli Korotšenko üllatunud, et Tallinnast tulnud ametlik reaktsioon oli nii rahulik.
«See on hädaolukord. Eesti inimesed ja sel hetkel Baltimaade kohal reisilennukites viibinud inimesed peaksid mõistma, et täielik ime päästis sajad inimelud,» väitis Korotšenko.
Ta jätkas süüdistustega NATO suunas ning väitis, et rahvusvaheline kogukond peaks juhtumi peale otseses mõttes kisa tõstma ning kutsuma üles läbi viima avatud ja läbipaistvat juurdlust. «NATO on näidanud, et ta suudab käituda tööriistana, mille abil tsiviillennukeid alla tulistada,» väitis Korotšenko.
Tasub meenutada, et 2014. aastal tulistati Ukraina kohal Venemaa Buk-M1 raketisüsteemi kasutades alla Malaysian Airlinesi lend MH17. Uurimisraporti kohaselt on Venemaa relvajõud MH17 allatulistamisega otseselt seotud.
Korotšenko jätkas: «Rakett on kõrgendatud ohuga objekt, see on hävitamiseks mõeldud relv.» Rakett võis õhus plahvatada, aga tema sõnul ei ole teada, kuidas see kindlaks tehti. «NATO poolt näidatud segadust arvestades võis juhtuda ükskõik mis,» väitis ta.
Tema hinnangul toimunuks raketi Venemaa õhuruumi sattumise korral ohtlik sõjaline intsident, millele järgnenuks tagajärjed. «Arvan, et järgmisel NATO-Venemaa nõukogu kohtumisel peaks Moskva nõudma alliansilt kõiki detaile vahejuhtumi kohta ning tagama adekvaatse turvalisuse taseme,» lõpetas Korotšenko.
Täna päeval teatas RIA Novosti Postimehele viidates, et raketti otsitakse endiselt. Lisaks teatati Läti kaitseväe avaldusele tuginedes, et Eesti ei palunud Lätilt abi raketi otsimisel ning see ei saanud Läti territooriumile lennata.
Intsidendist oli juttu ka propagandakanalites Sputnik ja RT. Sputnik raadiole andis kommentaari CIS-EMO monitooringuorganisatsiooni analüütik Stanislav Bjošok, kes esitles teooriat sellest, kuidas Venemaa kavatsetakse süüdi lavastada.
/nginx/o/2018/08/08/11164496t1h6aa4.png)
Tema arvates peetakse Venemaad ajalooliseks vaenlaseks ning Eesti arvates on NATO julgeoleku tagajaks. «Kui liitlased sellise vea teevad, siis see antakse andeks, sest nad on liitlased. Kui Venemaa midagi sellist kogemata teeks, loetaks seda agressiooniks.»
Bjošok esitles vandenõuteooriat, mille kohaselt kavatseb NATO Venemaa süüdlaseks tembeldada. «Skandaali saab ühendada faktiga, et inimene tegi vea, aga ta tegi seda seetõttu, et oli närvis Venemaa rünnaku pärast. Ta ei suutnud seda taluda ja vajutas kogemata nupule. On võimalik ehitada väga hea skeem, mis jätaks Venemaa süüdlaseks,» väitis Bjošok.
Tasub märkida, et praegu käib uurimine ja puuduvad andmed selle kohta, kas õnnetuse põhjustas piloodi eksimus, tehniline rike või mõni muu põhjus.
/nginx/o/2018/08/08/11164484t1hcd2e.png)
Propagandakanal Sputnik Eesti pani esilehel pealkirjaks «Raketilöök Eesti pihta». Kõlavate pealkirjadega nende kajastus ka sisuliselt piirdus, sest vahejuhtumist oli keskpäevaks tehtud vaid lühike kokkuvõte. Teise artikli pealkirjas teatati «Eesti õhuväe ülem sai juhtumist raketiga teada poolteist tundi hiljem». Lühikese teadaande vahejuhtumi kohta avaldas ka ingliskeelne Sputnik News.
Propagandakanal RT paigutas hävitajaga seotud intsidendi oma kodulehel kõrgele positsioonile ning andis artiklile pealkirja «NATO hävitaja tulistas «kogemata» Venemaa piiri lähedal raketi». Artiklis väideti, et raketi enesehävitussüsteem pidanuks selle hävitama, aga ilmselt ei teinud seda.
/nginx/o/2018/08/08/11164485t1h49e2.png)
Tegelikkuses on uurimine käimas ja pole teada, kas rakett hävines õhus või kukkus maapinnale. Mitmed tartlased kuulsid enda sõnul eile õhtupoolikult kõva pauku, mis võis olla raketiplahvatus.
Uudisteagentuur Interfax kajastas juhtunut objektiivselt ning tugines faktidele, vältides kinnitamata väidete loopimist.
Mida kirjutati Hispaanias?
Hispaania suurim päevaleht El Pais kirjutas vahejuhtumist täna hommikul ning mainis, et see leidis aset Venemaa piirist umbes 100 kilomeetri kaugusel õppuse ajal, millest võtsid osa kaks Hispaania Eurofighter Typhooni ning kaks Prantsusmaa hävitajat Mirage 2000. Hävitaja pöördus pärast vahejuhtumit tagasi Šiauliais asuvasse baasi.
El Pais märkis, et Leedus viibib 135 Hispaania sõjaväelast ning kuus Eurofighter EF-2000 hävitajat, mis saadeti sinna Lõuna-Hispaaniast, Sevilla lähedal paiknevast Moróni õhuväebaasist. Tegu on ühe loetuima uudisega El Paisi veebilehel.
/nginx/o/2018/08/08/11164489t1h7f4c.png)
Eile õhtul kella 20 paiku teatas uudisest suuruselt teine päevaleht El Mundo, öeldes, et Hispaania kaitseministeerium on juhtunuga seoses uurimist alustanud. Korduvalt rõhutati, et rakett ei tabanud ühtegi teist lennukit.
Kataloonia suurim ajaleht La Vanguardia edastas samuti uudise, mis põhines Hispaania kaitseministeeriumi avaldusel. Katalaanid hakkasid kommentaariumis omavahel nalja heitma. Ühe kommentaatori sõnul maksis tulistatud AMRAAM rakett rohkem kui Kataloonia president Carles Puigdemonti maja üür.
Teine kirjutas: «Nad ei selgitanud piloodile, et punane nupp pole see, mis talle purgi Coca-Colat annab.» Kolmas kommentaator kritiseeris relvajõudude halba olukorda: «Allveelaevad, mis ei sõida ja raketid, mis ise teele lähevad. Naeruväärne.»
Väljaanne ABC.es rõhutas Eesti meediale tuginedes, et rakett ei sisenenud Venemaa õhuruumi.
Hispaania suurimate väljaannete El Pais ja El Mundo veebilehtedel pole vahejuhtumitest kirjutatud uudiseid kuigi kõrgele kohale tõstetud. Prominentsemalt kohalt võis uudise täna keskpäeva paiku leida La Vanguardia ning ABC veebilehtedelt.
Suuremad USA väljaanded piirdusid juhtumi kajastamisel peamiselt uudisteagentuuri Associated Press (AP) teatega. Juhtum sai mainitud näiteks Washington Postis ja New York Timesis, aga mitte New York Posti ega USA Today veebilehtedel.
Lühidalt mainiti juhtum ära Saksamaa väljaannetes Frankfurter Allgemeine Zeitung, Deutsche Welle ning Focus. Intsidendist ei teatanud teiste hulgas Suurbritannia BBC ja Guardian ega ka Saksamaa väljaanne Die Welt.
/nginx/o/2018/08/08/11164490t1h430e.png)