Eksperdid: Iraan võib vastata USA sanktsioonidele küberrünnakutega

Iraani ja USA lipud. Foto: Christian Ohde / imago/Christian Ohde

Iraan võib vastata taaskehtestatud USA sanktsioonidele küberrünnakutega, ütlevad küberjulgeoleku ja luureeksperdid.

Mure Iraani küberohu pärast kasvab maist, kui USA president Donald Trump viis USA välja 2015. aasta tuumaleppest. USA osaliselt taaskehtestas eile Iraanile leppe alusel peatatud sanktsioonid ning novembris kehtestab ülejäänud.

«Kuigi meil pole ühtegi konkreetset ohtu, siis oleme viimastel nädalatel näinud Iraani ohtliku tegutsemisega seotud vestluste kasvu,» ütles küberjulgeolekufirma Recorded Future strateegiliste ohtude arengute osakonna juht Priscilla Moriuchi.

Firma ennustas mais, et USA lahkumine tuumaleppest kutsub esile Iraani kübervastuse kahe kuni nelja kuu jooksul.

USA luureametid peavad Iraani üheks peamistest USA-le suunatud küberohtude allikaks. Iraan jagab seda staatust Venemaa, Hiina ja Põhja-Koreaga. 2012.-2014. aastal toimus rida rünnakuid USA firmadele ja ametitele, milles USA süüdistas Iraani ja mis põhjustasid kahju kümnetes miljonites dollarites.

Moriuchi sõnul ootab ta, et kõige suuremas ohus on firmad, mis tegutsevad samas sektoris, mida tabasid 2012.-2014. aastal toimunud rünnakud. Nende seas olid pangad, finantsteenuste pakkujad, riigiametid, kriitilise taristu haldusfirmad ning nafta- ja energiafirmad.

Iraan eitab, et kasutab oma kübervõimeid teiste riikide ründamiseks ja süüdistab USAd Iraani küberründamises.

Samas ütles Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds juht Qassam Suleimani juulis, et Iraan on võimeline pidama asümmeetrilist sõda. See võib hõlmata ka küberrünnakuid.

Trumpi valitsus ütleb, et taaskehtestas Iraanile sanktsioonid selle agressiooni ärahoidmiseks. USA hinnangul vähendatakse sellega rahavoogu Iraani püüdlustele rahastada Iraani-meelseid võitlejaid ja oma raketiprogrammi.

Taaskehtestatud sanktsioonid on suunatud USA dollarites tehtavatele finantstehingutele, Iraani autosektorile, kommertslennukitele ja metallidele. Novembri algul taaskehtestatakse sanktsioonid Iraani naftasektorile ja keskpangale. Need tabavad Iraani ajal, mil riigi töötuse määr tõuseb, riigivaluuta langeb ja meeleavaldajad nõuavad tänavatel sotsiaalseid tagatisi.

USA luurekoordinaatori (DNI) Iraani osakonna endine juht Norm Roule ütles, et tema hinnangul laseb Teheran vastuseks käiku oma küberüksused.

«Arvan, et on hea võimalus, et Iraan kasutab kübervahendeid. Ilmselt mitte rünnakuks, mis on nii hävitav, et see killustab selle (Iraani) järelolevad sidemed Euroopaga, kuid ma lihtsalt ei usu, et iraanlased arvavad, et selle tegemisega kaasneksid erilised kulud,» lausus Roule.

«See on ka hea viis näidata nende võimet tekitada USA-le majanduslikku kahju,» lisas ta.

«Iraani kübervõimed on olnud interneti ajaloos maailmale kõige tagajärgederohkemad, kulukamad ja agressiivsemad, isegi rohkem kui Venemaa omad... Iraanlased on destruktiivsed kübertegutsejad,» lausus Roule.

Tema sõnul on Iraani häkkerid aeg-ajalt teinud veebis libaportaale, mis matkisid Iisraeli ja Lääne küberjulgeolekufirmade veebilehti, et saada nende kasutajate kasutajanimesid ja paroole.

USA luurekoordinaatori Dan Coatsi kantselei keeldus teisipäeval kommenteerimast, kui suur on tõenäosus, et Iraan vastab USA sanktsioonidele küberoperatsioonidega.

Kui USA lahkus tuumaleppest, siis julgeolekuamet FBI hoiatas, et Iraanis asuvad häkkerid võivad kasutada hulka arvutivõrguoperatsioone USAs asuvate võrkude vastu, vastuseks USA valitsuse lahkumisele tuumaleppest.

Üleilmne nõustamis-, haldus- ja tehnoloogiafirma Accenture Security hoiatas, et uued sanktsioonid tõenäoliselt ajavad selle riigi ägestama riiklikult toetatud küberohtlikke tegevusi. Seda eriti juhul, kui Iraanil ei õnnestu hoida Euroopa riike tuumaleppes, lisas firma.

Ettevõtte tegevdirektor küberkaitse vallas Josh Ray ütles, et ta pole veel näinud ühtegi tõendit uuest Iraani küberoperatsioonist. Siiski lisas ta, et Iraanil on selline võime olemas ning ajalooliselt on Iraan tegutsenud kättemaksust ajendatuna.