/nginx/o/2018/08/08/11165076t1h216b.jpg)
Eesti välisminister Sven Mikser ei osale erinevalt oma Läti, Leedu ja Poola kolleegidest Gruusia sõja kümnenda aastapäeva mälestusüritusel Thbilisis.
Miks ei osale välisminister Mikser Gruusia sõja mälestusüritusel? (9)
/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
8. august 2018, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval postitas Gruusia välisministeerium Twitterisse teate, et riiki saabusid Poola välisminister Jacek Czaputowicz, Leedu välisminister Linas Linkevičius, Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ja Ukraina asepeaminister Pavlo Rozenko. Nimekirjas polnud aga Mikseri nime, mis on Eesti ja Gruusia lähedasi suhteid arvestades üllatav.
Arrival of Foreign Ministers of #Latvia @edgarsrinkevics??,#Lithuania @LinkeviciusL??& #Poland #Czaputowicz?? in #Tbilisi to mark the 10th anniversary of Russia-Georgia War #10YearsSince2008War pic.twitter.com/cN1zvOu0DW
— MFA of Georgia (@MFAgovge) August 6, 2018
Välisministeerium edastas Postimehele Mikseri kommentaari, kus minister selgitab mälestusürituselt puudumise tagamaid. Mikseri sõnul kutsus Poola kolleeg teda küll Gruusiasse kaasa, aga kutse tuli väga hilja ning ministril oli kavas pikalt planeeritud puhkusereis. Samuti täpsustas ministeerium, et kutse tuli ministrile isiklikult.
Postimehele ütles Mikser juuli lõpus, et puhkab 17. juulist kuni 9. augustini ning just neil päevil viibib välisminister Berliinis, kus jälgib koos vanade trennikaaslastega kergejõustiku EMi.
Välisministeerium edastas Mikseri kommentaari: «Gruusiasse minek oli Leedu-Poola ühisinitsiatiiv, millega liitumist pakuti ka Eestile. Initsiatiiv külastada Gruusiat selle ajaloolise sündmusega seoses on kindlasti tervitatav, kuid see ei tähenda, et kohal viibivate sõprade nimistu peaks olema tingimata ammendav. Leedu, Läti, Poola, Ukraina ministrid esindavad kõiki Gruusia sõpru, sealhulgas ka Eestit.»
«Tõepoolest kutsus Poola kolleeg ka mind endaga Gruusia visiidil ühinema, kuid paraku tuli kutse väga hilja ning mul oli samal ajal kavas pikalt ette planeeritud puhkusereis. Tegemist on lihtsa ajakava konfliktiga. Kinnitasin üle Eesti toetust Gruusiale oma eilses avalduses ja Gruusia toetamine on kõrgel kohal välisministeeriumi igapäevases töös,» kommenteeris Mikser.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson mõistab Mikseri käitumist inimlikult, aga usub, et välisministri puudumise korral pidanuks Gruusias kohal olema mõni teine valitsuse esindaja.
/nginx/o/2018/08/08/11165167t1h7676.jpg)
Mihkelson ütles Postimehele: «Eesti eemalejäämine Gruusia sõja kümnendale aastapäevale pühendatud mälestusüritustest Tbilisis on arusaamatu ja kahetsusväärne. Ma mõistan inimlikult välisminister Sven Mikseri põhjendusi pikalt kavandatud puhkuseplaanidest, kuid tema puudumisel oleks pidanud Gruusias kindlasti kohal olema näiteks kaitseminister või mõni teine Eesti valitsuse esindaja.»
Mihkelson märkis, et ka Ukrainat esindas välisministri asemel asepeaminister. «Praegu tekitas aga Eesti puudumine asjatuid küsimusi ja andis paljudele arusaamatu signaali,» usub ta.
Mihkelson heitis pilgu ka ajas kümme aastat tagasi: «Euroopa viie riigi - Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina presidendi ühisvisiit kümme aastat tagasi mängis olulisel moel kaasa Vene-Gruusia sõja peatamisele ning oli erakordne rahvusvaheline toetusavaldus agressiooni ohvriks langenud riigile.»
Samas kinnitas Mihkelson omalt poolt, et Eesti toetus Gruusia püüdlustele saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks on jätkuvalt vankumatu ning riikide kahepoolsed suhted on tihedad ja lähedased.
Mihkelsoniga nõustus ka Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet: «Keegi Eesti valitsuse
/nginx/o/2018/07/11/8668283t1hcd94.jpg)
liikmetest pidanuks koos Läti, Leedu ja Poolaga Thbilisis kohal olema, et märkida üheskoos meie naabrite ja lähedaste partneritega 10 aasta möödumist Venemaa sissetungist Gruusiasse. See on sümboolne. Kui Eesti välisminister ei saanud kuidagi minna, siis oleks võinud Gruusiasse lähetada peaministri või valitsuse mõne teise liikme.»
«Vene invasioon Gruusiasse mõjutas kogu Euroopa julgeolekupilti, seal hulgas ka Eestit nagu ka Lätit, Leedut ja Poolat,» ütles Paet.
Ta lisas: «See, et paraku möödub augustis 2018 kümme aastat Venemaa sissetungist Gruusiasse, oli teada juba kümme aastat tagasi ehk siis, kui jõhker rahvusvahelise õiguse rikkumine aset leidis. Seega ei saa ka ajakava mõttes mingi üllatusega tegemist olla.»
Gruusiasse sõitnud ministrid võtavad osa ümarlauaarutelust Euroopa julgeoleku, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olukorra ja konfliktide rahumeelse lahendamise teemal. Ministrid püüavad saada vahetut infot olukorra kohta Gruusia ja Lõuna-Osseetia piiril, mida Thbilisi ei tunnusta, vaid nimetab okupatsioonijooneks. Väliskülalised kohtuvad Gruusia presidendi Giorgi Margvelašvili, peaministri Mamuka Bahtadze ja parlamendispiikri Irakli Kobahhidzega.
Pilk minevikku
Kümme aastat tagasi käis Gruusiale toetust pakkumas president Toomas Hendrik Ilves, kes sõitis 2008. aasta 12. augustil koos Poola riigipea Lech Kaczynski, Leedu riigipea Valdas Adamkuse, Ukraina riigipea Viktor Juštšenko ning Läti peaministri Ivars Godmanisega kriitilisel ajal Gruusiasse, et riigile toetust pakkuda ning olukord ise üle vaadata.
Massiivne sõjategevus Gruusia vägede ning selle separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vabariigi vägede vahel, mida toetasid Vene relvajõud algas 7. augustil 2008. Lahingutegevus lõppes 12. augustil, kui Vene tollane president Dmitri Medvedev kiitis Moskvas heaks Euroopa Liidu nimel Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vahendatud kuuepunktilise rahuplaani. Sõja tagajärjel jäid suured alad Gruusias Venemaa kontrolli alla.
Sven Mikseri avaldus
Homme (täna - toim.) täitub 10 aastat Venemaa agressioonist Gruusia vastu, millega Venemaa rikkus tõsiselt rahvusvahelist õigust ning kahjustas regionaalset julgeolekut ja stabiilsust. Rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine Venemaa poolt kestab Gruusias tänaseni. On murettekitav, et nende aastate jooksul ei ole jõutud konflikti lahendamiseni ning Venemaa okupeerib jätkuvalt Gruusia alasid. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad, riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb täiel määral austada. Okupeeritud alade jätkuv militariseerimine, piiride ehitamine, liikumispiirangud, takistused hariduse omandamisel on taunitavad ning kahjustavad püüdeid leida konfliktile rahumeelset lahendust.
Tunnustame Gruusia valitsuse pühendumist dialoogi otsimisele. Gruusia valitsuse rahualgatus «Samm parema tuleviku suunas» otsib võimalusi elujärje parandamiseks mõlemal pool kontrolljoont. Sellist kaasavat lähenemist pooldab ka Euroopa Liit.
Tänasel aastapäeval meenutame Venemaale kohustust täita 2008. aasta 12. augusti rahulepet, mis nõuab relvajõudude tagasitõmbumist ning rahvusvahelise rahuvalvemissiooni loomist. Kuni de facto võimud ignoreerivad üleskutseid lubada rahvusvahelisi organisatsioone takistamatult okupeeritud aladele, peame hoidma Euroopa Liidu Gruusia vaatlusmissiooni, mis on ainus rahvusvaheline missioon kohapeal. Sama vajalik on dialoogikanalina Genfi kõneluste jätkumine, mille raames tuleks heas usus ja konstruktiivselt lahendust otsida.