KOHALIK VAADE: Sillerdavsinine Aadria plastimeri

Just selliste tüünete vaadete pärast sõidavad paljud välismaalased Horvaatia Aadria mere ranniku küladesse ja saartele. Tegelikkus kipub aga tihti rahust ja vaikusest kaugel olema, sest üksi veepiiril istumise asemel tuleb rannariba jagada turistide hordidega. Pildil Korčula saar.

FOTO: Davor Puklavec/Pixsell/PA Images/Scanpix

  • Horvaatia kulutab palju raha, et koristada oma randa Albaania prügist.
  • Riigi prügimajanduse panevad proovile ka miljonid välisturistid.
  • Lisaks seavad Aadria mere ranniku ohtu paikesekreemid ja ülerahvastatus.
  • Juba praegu on näha, et massiturism hakkab külalisi vähehaaval peletama.

Turismibrošüüri klantspiltidel kujutatud hingematvalt kaunid Horvaatia saared, kaljud ja rahud annavad Vahemere ühest tüüneimast ja läbipaistvama veega sopist võltskujutuse, sest hoovustes triivivad prügikuhilad jäävad reklaamfotodel nähtamatuks.

Igal aastal sünnib uus Aadria mere ranniku külastajate rekord. Piirkonna riigid vajavad hädasti turismisektori tulu, kuid samas peavad nad mõtlema, kuidas korraldada asju nii, et tegu oleks jätkusuutliku majandusharuga, millest lõikavad kasu lõpuks kõik.

Probleem polegi sedavõrd külastajate koguarvus, vaid selles, et kõik turistid kogunevad mõnda üksikusse piirkonda lühikesel ajavahemikul. Kui lasta massiturismil teha kahju randadele, linnadele ja maale, siis ei pöördu peagi külaliste vastu ainult kohalikud, vaid lõpuks kannatab ka turismimajandus ise, sest eelkõige tekitavad turistide hordid vastumeelsust just turistides endas.

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Loe ka neid

Tagasi üles