Kümme aastat augustisõjast: Gruusiat vaevab kinnikasvamata haav

Suurmeeleavaldused Thbilisi Vabaduse väljakul 2008. aasta 1. septembril, millega protestiti Venemaa sõjalise tegevuse vastu ja näitati toetust Abhaasiale ja Lõuna-Osseetiale. Foto: Irakli Gedenidze/Pool/Reuters/Scanpix

Venemaa peaministri Vladimir Putini sõnum kogu maailmale oli tegelikult lihtne. Võtke oma MAPid, NATOd ja ELid, sest meil on jõud ja julgust seda jõudu näidata. Omamoodi oli tal isegi õigus, lasid ju läänlased kõrvad lonti ja üritasid verbaalselt siluda seda jälge, mille Venemaa tankiroomikud iseseisvasse Gruusiasse jätsid.

Thbilisi turul küsis kõikvõimalikku söödavat ja mittesöödavat müüv vanamemm 2008. varasügisel, kust ma pärit olen. Eestist. Miks te meile MAPi ei anna, uuris memm. Mida? Memm rahmas käega ja kordas: «MAPi noh!» Ja nagu turul kombeks, pakkus maitsta omatehtud kitsejuustu. Läksin pea õlgade vahel turulettide vahel edasi.

Ma ei saanud ju memmele öelda, et NATOga liitumise tegevuskava pole kitselüps ega juustutegu. Ma ei saanud memmele öelda ka kibedat tõde – unustage oma MAP (NATO liitumiskava – toim), NATO ja Euroopa Liit – te olete Venemaaga sõjas ja kaotanud suure osa oma põhja- ja lõunapoolsest maast ilmselt väga pikaks ajaks. Mul oli valus ja häbi.