Iisraelis protesteeriti juudi rahvusriigi seaduse vastu

Meeleavaldajad kutsusid üles apartheidirežiimile vastu seisma.

FOTO: Xinhua / Xinhua/Sipa USA / Scanpix

Tuhanded araabia iisraellased ja Iisraeli juudid avaldasid eile Tel Avivis meelt seaduse vastu, mis kuulutas Iisraeli juutide rahvusriigiks.

Meeleavaldajad lehvitasid Iisraeli ja Palestiina lippe, süüdistasid valitsust apartheidi kehtestamises ning nõudsid võrdset kohtlemist.

Iisraeli riigimeedia teatel osales meeleavaldusel üle 30 000 inimese.

Ürituse korraldasid araabia iisraeli vähemust esindavad grupid. Eelmisel laupäeval toimus sarnane meeleavaldus ning need korraldasid druusid.

Seadus läbis parlamendi juulis ning mitu selle punkti panevad riigi vähemused muretsema. Eriti põhjusel, et tekst on nüüd osa Iisraeli niinimetatud alusseadustest ehk de facto põhiseadusest.

Seaduses ei mainita võrdsust ega demokraatiat, mis viitab, et Iisraeli juudiiseloom on neist tähtsam. Iisraeli parempoolsed usuparteid ja rahvuslased on sellel seisukohal olnud pikalt.

Seaduse üks osa nimetab Iisraeli juutide kodumaaks ja ütleb, et juutidel on ainulaadne õigus sealsele enesemääramisõigusele. Mujal ütleb tekst, et juudikogukonnad on riiklik huvi ning heebrea keel on ainus ametlik keel. Sellega vähendati araabia keele rolli ning sellele anti vaid eristaatus.

Iisraeli araablased on järeltulijad palestiinlastele, kes jäid praeguse Iisraeli territooriumile pärast Iisraeli riigi loomist 1948. aastal. Nad moodustavad Iisraeli elanikkonnast 17,5 protsenti.

Nad muretsevad, et uue seaduse alusel saab neid diskrimineerida muu hulgas majutuses, riigieelarves ja maa eraldamisel.

Uue seaduse vastu on esitatud vähemalt viis hagi. Nüüd peavad kohtunikud otsustama, kuidas seadust tõlgendada.

Loe ka neid

Tagasi üles