Viis Kaspia mere riiki allkirjastasid pühapäeval dokumendi akvatooriumi õigusliku staatuse kohta, mis võib viia regionaalsete pingete vähenemiseni.
Kaspia mere riigid sõlmisid kokkuleppe selle staatuse üle
Aserbaidžaan, Iraan, Kasahstan, Venemaa ja Türkmenistan on vaielnud Kaspia mere üle alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Pühapäevasel tippkohtumisel viibisid kõigi viie riigi presidendid.
«Me võime tunnistada, et konsensust mere staatuse üle oli raske saavutada ning see ei juhtunud hetkega, kõnelused kestsid üle 20 aasta ja nõudsid osapooltelt mitmeid ühiseid jõupingutusi,» ütles Kasahstani president Nursultan Nazarbajev enne allkirjastamist.
Vene presidendi Vladimir Putini sõnul on kokkulepe epohhiloova tähtsusega. Vene riigipea kutsus üles ka suurendama Kaspia riikide vahelist sõjalist koostööd.
Tegemist oli viienda sarnase tippkohtumisega alates 2002. aastast, kuid väiksemaid kõnelusi riikide vahel on läbi viidud umbes 50.
Dokumendis jõutakse kokkuleppele, et Kaspia on meri, mitte järv. Vahe on õiguslik, sest veekogu tüübi määramisel on mõju, millised rahvusvahelise õiguse reeglid sellele kehtivad. Samas antakse leppes Kaspiale õiguslik eristaatus, sõnas Vene asevälisminister Grigori Karasin varem sel nädalal meediale.
Kremli teatel jääb suurem osa Kaspia merest ühiskasutusse, kuid dokumendiga jagatakse ära merepõhi ning selle maavarad.
Konventsioon lubab veealuste nafta ja gaasitorude rajamist, seab riiklikud kvoodid kalastamisele ja keelustab igasuguste regiooniväliste sõjajõudude kohalolu.
Viimast punkti tunnustas kiirelt Iraani president Hassan Rouhani, kelle sõnul Kaspia meri kuulub ainult Kaspia riikidele.
Ühtlasi nimetas Rouhani okkulepet oluliseks dokumendiks, kuid lisas, et kõik vaidlused mere üle ei ole selle allkirjastamisega läbi saanud. Iraanile jäi kokkuleppe alusel akvatooriumist kõige väiksem osa.