Esimesest õhurünnakust konfliktini internetis ehk kuidas sõda kolib aina rohkem küberruumi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sarnase Taube tüüpi lennukiga korraldas Itaalia piloot Giulio Gavotti tänapäeva Liibüa kohal ajaloo esimese õhurünnaku. Toona polnud sellel erilist mõju, kuid tema tegu ennustas sõjapidamise muutumist tulevikus.

FOTO: Bundesarchiv/Wikimedia Commons

  • Luureasutused õppisid kiiresti ilmavõrku ühendatud arvutite nõrkusi kasutama.
  • Nüüd vaadatakse küberruumis toimuvale nagu maal, veel või õhus aste leidvale.
  • Aina paremaks on muutunud võimekus tuvastada ründajat.
  • Rünnaku viisi üle arutlemise asemel tuleks hinnata toimepandu mõju.

Itaalia piloot Giulio Gavotti smugeldas 1. novembril 1911 oma Austria-Ungari impeeriumis ehitatud ühetiivalise lennuki Taube (eesti keeles tähendab see tuvi) pardale neli kahekilost käsigranaati. Tänapäeva Liibüa territooriumil kukutas ta need Ain Zaras üles seatud Türgi sõjaväe laagri kohal alla. Käimas oli Itaalia-Türgi sõda.

Teadaolevalt ei toonud see inimkonna ajaloo esimene õhurünnak kaasa ei purustusi ega ohvreid, küll aga ajas marru Osmanite impeeriumi diplomaadid.

Itaalia kuningriiki süüdistati 1899. aasta Haagi konventsiooni rikkumises, sest sellega oli muuhulgas keelatud õhupallide kasutamise maasihtmärkide pommitamiseks. Rooma ametiisikud osundasid seepeale rahulikult, et õhupall on õhust kergem, lennuk aga mitte, seetõttu pole nad kõnealust konventsiooni sätet rikkunud. Alanud oli õhuvõimu ajastu.

Tagasi üles