/nginx/o/2008/12/19/107809t1hd4f2.jpg)
Seim viis lõpule aastaid viivitustega väldanud vaidlused ja võttis eile vastu uue administratiiv-territoriaalse korralduse, millega kahaneb Lätis märgatavalt valdade arv ning riikliku tähtsusega linnasid saab olema üheksa.
Lätis läks haldusreform läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu poolt hääletasid valdavalt koalitsioonisaadikud ja vastu opositsioon - tulemusega 56:38 võeti seadus vastu, kolm saadikut ei hääletanud, vahendas LETA. Reformiplaani põhitoetajaks oli Rahvapartei. Riikliku tähtsusega linnas peab elama vähemalt 25 000 inimest.
Pingeid tekitas eelnevalt aga koalitsiooni kuuluvate roheliste ja põllumeeste ettepanek jätta alles paarkümmend valda enam ning vastuseis omavalitsusüksuste sundmoodustamisele. Teiste partnerite toetust nad aga ei saanud.
Läti jagatakse reformi järgi senise 525 asemel nüüd ainult 109 kohalikuks omavalitsuseks, millele lisanduvad üheksa suuremat linna: Daugavpils, Jēkabpils, Jelgava, Jūrmala, Liepāja, Rēzekne, Riia, Valmiera ja Ventspils.
Läti jaguneb praegu halduslikult 26 rajooniks ja seitsmeks rajooni staatusega linnaks, mis rühmituvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks: Kuramaa, Latgale, Zemgale ja Vidzeme ehk Lõuna-Liivimaa.