Juba kolmandat ööd järjest nõudsid tuhanded rumeenlased riigi pealinnas Bukarestis valitsuse tagasiastumist ja riigis lokkavale korruptsioonile lõpu tegemist.
Fotod: Bukarestis jätkusid valitsusvastased meeleavaldused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme valitsusasutuse lähikonnas asuvale väljakule kogunenud meeleavaldajad lehvitasid ööl vastu tänast Rumeenia, NATO ja Euroopa Liidu lippe, nimetades valitsevat Sotsiaaldemokraatlikku Parteid punaseks katkuks.
Eilsel meeleavaldusel esialgsetel andmetel vigastatuid polnud.
Reede öösel muutus meeleavaldus aga vägivaldseks, kui märulipolitsei kasutas protestijate laiali ajamiseks pisargaasi ja veekahureid, mispeale loopis osa meeleavaldajaid korrakaitsjate suunas kive, pudeleid ja suitsupomme. Kokkupõrgetes sai vigastada umbes pooltuhat inimest.
Paljud meeleavaldusele kogunenud rumeenlased olid kohale sõitnud välismaalt, sest protestide organiseerijad otsisid neilt toetust sotsiaalmeedia vahendusel.
Politsei hinnangul ei kasutanud nad liigset jõudu ja tegutsesid vastavalt sündmuste arengule.
Rumeenia meedia hinnangul oli 10. augusti meeleavaldusel Bukaretsis väljas 30 000 – 80 000 nimest ning lisaks veel kümneid tuhandeid inimesi teistes linnades. Ametlikke andmeid meeleavaldajate hulga kohta pole avaldatud.
Eile öösel oli tänaval vähem rahvast kui kahel eelneval päeval, kuid viha valitsuse vastu oli jätkuvalt suur.
«Me peame oma kohalolu nähtavaks muutma ja nad (valitsus – toim) peaks mõistma, et neid ei taheta enam selle riigi eesotsas,» kuulutas tehasetööline Cuc Valeriu AFP reporterile.
Paljud meeleavaldusele kogunenud rumeenlased olid kohale sõitnud välismaalt, sest protestide organiseerijad otsisid neilt toetust sotsiaalmeedia vahendusel.
Rumeenia president Klaus Iohannis on mõistnud märulipolitsei brutaalse käitumise hukka, kuid samas kritiseerinud ka meeleavaldajaid, kellest osa murdsid läbi valitsusasutusi valvanud politseinike liinist.
Pärast võitu 2016. aasta valimistel proovisid sotsiaaldemokraadid valitsuse määrusega dekriminaliseerida mitmeid korruptsioonikuritegusid, kuid meeleavaldused sundisid neid plaanist loobuma.
President Iohannis, Euroopa Komisjon ja USA välisministeerium on muudatusettepanekuid kritiseerinud, hoiatades, et need võivad lõhkuda õigusriigi toimimist.
Iohannis on olnud juba mõnda aega vastasseisus vasakpoolse valitsusega, süüdistades viimast katses õõnestada korruptsioonivastast võitlust, kohtusüsteemi survestamises ja viletsa rahanduspoliitika rakendamises.