Inimõiguslased taunisid veresauna aastapäeva eel karistamatust Egiptuses

Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi esmaspäeval Kairos presidendipalees koos Jeemeni presidendi Abedrabbo Mansour Hadiga.

FOTO: HANDOUT / REUTERS

Egiptus

Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid kritiseerisid Egiptuse võime suutmatuse eest mõista õigust julgeolekujõudude liikmete üle nende rolli eest viie aasta taguses verises operatsioonis protestilaagri vastu pealinnas Kairos.

Egiptuse julgeolekujõud alustasid 2013. aasta 14. augustil kukutatud islamistist presidendi Mohamed Morsi toetajate protestilaagri laialiajamist Kairo Rabaa al-Adawiya väljakul, kuhu meeleavaldajad olid kuu aega varem kogunenud.

Amnesty Internationali andmeil tapsid julgeolekujõud vähemalt 900 inimest vahejuhtumis, millest sai "kohutav pöördepunkt inimõiguste jaoks Egiptuses".

Sellest ajast alates on massiprotsessidel süüdi mõistetud sadu islamiste, teiste seas Morsi Moslemivennaskonna liidreid, kuid protestijate tapmise eest pole vastutusele võetud ühtegi julgeolekujõudude liiget.

Õigusemõistmise puudumine on "aidanud kaasa keskkonna tekkele, milles julgeolekujõud tunnevad voli rikkuda inimõigusi täieliku karistamatusega", sõnas Amnesty Põhja-Aafrika kampaaniadirektor Najia Bounaim.

Egiptuse võimud on süüdistanud 2013. aasta veresaunas protestijuhte, juhtides tähelepanu relvastatud isikute kohalolekule protestilaagris ning mitme politseiniku surmale.

President Abdel Fattah al-Sisi, kes oli protestilaagri laialiajamise ajal relvajõudude ülem, kiitis juulis heaks seaduse kõrgetele sõjaväelastele puutumatuse andmisest õigusemõistmise eest seoses Morsi kukutamisele järgnenud rahutustega.

Human Rights Watch taunis veresauna aastapäeva eelõhtul Egiptuse võime püüete eest "varjata nende kuritegude eest vastutavaid isikud õigusemõistmise eest".

"Egiptuse liitlaste reaktsioon kuritegudele Rabaas ja õigluse puudumisele ohvrite jaoks on olnud täielik vaikus," ütles HRW Lähis-Ida direktor Sarah Leah Whitson avalduses.

HRW nimetas protestilaagri laialiajamist 817 tapetud meeleavaldajaga "suurimaks massimõrvaks Egiptuse lähiajaloos".

"Ilma õigusemõistmiseta jääb Rabaa lahtiseks haavaks. Protestijate massilise tapmise eest vastutavad isikud ei tohiks arvestada võimega kaitsta end igavesti aruandekohustuse eest," sõnas Whitson esmaspäeval.

Egiptuse kohus mõistis juuli lõpus 75 islamisti 2013. aasta rahutuste eest surma. Otsus langetati 700 kaitsealust hõlmava kohtuprotsessi raames, mida Amnesty nimetas "massiliseks näidisprotsessiks".

Kohtuotsust ootab teiste seas tuntud fotoajakirjanik Mahmud Abu Zeid, kes pälvis mais ÜRO kultuuriorganisatsiooni UNESCO pressivabaduse auhinna.

Protestilaagri laialiajamisele 2013. aasta 14. augustil järgnesid protestijate mitu kuud kestnud ohvreid nõudnud kokkupõrked politseiga, milles hukkus veel sadu inimesi.

Moslemivennaskond kuulutati Egiptuses 2013. aasta detsembris terroriorganisatsiooniks ja selle tegevus keelustati.

Sisi võitis 2014. aasta mais presidendivalimised ning on valitsenud Põhja-Aafrika riiki sestsaadik raudse rusikaga. Tänavu märtsis võitis Sisi ametlikel andmeil 97-protsendise toetusega teise ametiaja valimistel, millelt puudusid arvestatavad vastaskandidaadid.

Kriitikute sõnul on Sisi surunud karmilt maha igasuguse opositsiooni ja teisitimõtlemise.

Tagasi üles