Hüljatud hobune kaebab endise omaniku kohtusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobuse kohtuasjast endise omaniku vastu võib saada revolutsiooniline pööre.
Hobuse kohtuasjast endise omaniku vastu võib saada revolutsiooniline pööre. Foto: Caro / Sorge / Caro / Sorge / Scanpix

Hüljatud hobuse nimel on sisse antud kohtuasi, millega tahetakse endiselt omanikult hobuse raviarvete ja valu ning kannatuse põhjustamise eest välja nõuda 100 000 dollarit.

Kahesa-aastane hobune nimega Justice leiti eelmisel aastal omaniku poolt hüljatuna. Ta oli enam kui 100 kilogrammi normaalkaalust kergem, tema nahk oli kaetud täiede ja koorikutega. Tema suguelundid olid külmast nii kahjustunud, et need tuleb tõenäoliselt amputeerida, kirjutas Washington Post.

Hobuse omanik hoidis looma väljas ja ei toitnud teda piisavalt. Eelmisel suvel tunnistas mees end süüdi looma hülgamises. 

Nüüd on Justice'i nimel antud sisse kohtuasi, millega nõutakse endiselt omanikult hobuse raviarvete ja valu ning kannatuse põhjustamise eest välja 100 000 dollarit.

Nimetatud kohtuasi on järjekordne püüdlus panna kohtusüsteeme tunnustama loomi kui hagejaid, mis nii kriitikute kui toetajate sõnul oleks revolutsiooniline.

Mõne aasta eest oli päevakorras ahvi tehtud selfie ja küsimus, kellele kuulub sellise pildi autoriõigus. Antud juhul ei tunnistanud kohus ahvi õigust kohtuasja alustada.

Ahvi tehtud pilt iseendast tekitas küsimuse, kas selline foto kuulub kaameraomanikule või ahvile.
Ahvi tehtud pilt iseendast tekitas küsimuse, kas selline foto kuulub kaameraomanikule või ahvile. Foto: ROBYN BECK / AFP

«On nähtud palju vaeva selle nimel, et saavutada mitte üksnes loomade kaitsmine, aga nende õigus minna kohtusse, kui nende õigusi on rikutud,» ütles hobuse nimel kohtuasja alustanud Matthew Liebman. 

Aastate jooksul on loomade õigusliku kaitsmise ja eeskoste suurendamise nimel tehtud jõupingutused toonud kaasa mitmeid positiivseid arenguid. 

Need võivad viia selleni, et loomi ei vaadata tulevikus enam kui omandit, vaid võetakse arvesse nende rolli ühiskonnas, kus nad on inimestega tihedalt seotud. Näiteks on koerahoid suur äri ja väga paljude abielulahutustega kaasneb vaidlus selle üle, kes saab õiguse lemmikloom endale jätta. 

Hobuse kaitsjate sõnul peaks loomal olema õigus endine omanik kohtusse kaevata, sest osariikide kohtud on tõdenud, et loomi võib käsitleda kui ohvreid. Kuna kõikidel ohvritel on õigus kuritarvitajaid kohtusse kaevata, peaks ka Justice saama seda teha.

Hobune ise loomulikult ei tea, et ta oma endise omaniku kohtusse kaebab, aga kohtuprotsessi kaitsjate sõnul ei oma see tähtsust.

«Idee sellest, et keegi, keda on vigastatud, ent kes pole võimeline ise enda eest kostma, võiks olla esindatud täiskasvanud inimese poolt, pole midagi uut,» sõnas advokaat Sarah Hanneken. «Lapsed tohivad hagi esitada, sest me mõistame, et neil on huvi seaduse kaitse järele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles