Sakkovi sõnul on USA kaitsepoliitika algatused Eesti jaoks olulised

Sven Sakkov Foto: Kaitseministeerium

President Donald Trumpi allkirja saanud USA kaitsepoliitika seadus (NDAA) sisaldab mitmeid algatusi, mis on olulised Eesti ja kogu regiooni julgeoleku jaoks, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor Sven Sakkov.

USA järgmine, 716 miljardi dollari suurune kaitse-eelarve sisaldab muuhulgas 6,3 miljardit dollari mahus Euroopa heidutusinitsiatiivi (EDI) raames üleskutset muuta NATO Baltimaade õhuturbemissioon õhukaitsemissiooniks, investeerida Eestisse 15,7 miljonit dollarit erivägede treening- ja operatsioonikeskuse rajamiseks, räägitakse USA vägede püsivamast kohalolekust Balti riikides ja Poolas ning Läänemerel toimuva paremast jälgimisest.

«Minu arust on see väga oluline, et Ameerika Ühendriikide seadusandja on õhukaitse missiooni käivitamise võimalikkuse analüüsi ka oma järgmise aasta kaitseeelarvesse sisse kirjutanud. Mis tähendab seda, et see küsimus on teadvustatud ja tahetakse selle võimaluse analüüsimist,» ütles Sakkov õhukaitse-teemalise ettepaneku kohta.

Tema sõnul on õhuturve politseilise funktsiooniga ehk rahuaegne tegevus. «See on mõeldud selleks, et NATO riigi õhuruumi suveräänsus oleks rahuajal tagatud,» ütls Sakkov.

Õhuturbe ja õhukaitse erinevus seisneb suuresti patrullivate lennukite tegutsemisjuhistes, selgitas Sakkov. «See tähendab seda mis on õiguslikud viisid, kuidas käituda kriisi ja sõjaolukorras, ka seda, millised komplektid relvastust on kaasas, kui palju seda on jne,» loetles ta. See võib tähendada ka rohkem lennukeid ja maapealset taristut või relvastust, aga ei pruugi, lisas ta.

«Meie (RKK) juunis välja antud analüüsis ütleme, et selleks on vaja veel mitmeid eeltöid teha, mis puudutavad ühenduvust Balti riikides - aga see pole üle mõistuse kallis ega pikaajaline. Siis saaks minna õhukaitse operatsioonile üle,» lisas Sakkov, kes oli üks raporti koostajatest.

«Teine oluline asi on, et dokumendis ei räägita enam NATO idatiiva riikide rahustamisest, vaid Venemaa heidutamisest. See pole mitte ainult semantiline, vaid mõtlemise vahe,» rõhutas kaitseuuringute keskuse juht.

«Kolmas oluline teema on, et Eesti juures on märgitud 15,7 miljoni dollari ulatuses investeeringuid erivägede treening- ja operatsioonikeskuseks,» märkis ta.

Neljandaks tõi Sakkov välja, et seaduses räägitakse eraldi sellest, et kongress toetab igati Balti riikidega kaitsekoostöö tugevdamist läbi (USA üksuste - BNS) jätkuva ja püsiva kohaoleku.

«Viiendaks on huvitav, mis on kirjutatud Poola kohta. Kongress küsib Pentagonilt järgmise aasta märtsiks põhjalikku ülevaadet selle kohta, mida USA brigaadi alaline paigutamine Poolasse tähendab. See oleks oluline muutus ja lisand heidutusele,» ütles Sakkov. «See ei tähenda, et see juba on olemas, vaid et kongress küsib selle kohta analüüse - mida see tähendaks, mis maksaks, kus ja mis. Aga kui see liigub analüüsist järgmisse faasi, siis see on oluline,» lisas Sakkov.

Kaitseuuringute keskuse juht tõi ka välja, et samas seaduses on ka lause, et toetatakse mitmerahvuselisi püüdlusi Läänemerel julgeoleku tagamiseks.

«Ning lõpuks on väga ilus, et seaduse juures on välja toodud senaator John McCaini nimi ja osalus seaduse koostamisel,» märkis Sakkov. McCain on kunagine USA presidendikandidaat ning Balti riikide isesseisvuse tugev toetaja.