«Välismääraja» keskendus finantskriisi mõjudele

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhataja Kadri Liik.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Kuku raadio saates «Välismääraja» arutlesid saatejuht Kadri Liik, riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson finantskriisi mõjude üle ja võtsid kokku lõppeva aasta.


Peamiseks vestlusteemaks oli finantskriisist alguse saanud globaalse iseloomuga majanduskriis, mis mõjutab maailma tulevikku. Pikemalt peatuti toornafta hinna kõikumisel ja selle mõjul Venemaale.

«Majanduslik allakäik mõjub Venemaa retoorikale,» arvas Mikser, kelle sõnul sunnib sisepoliitiline imperatiiv Venemaa valuutareservi veelgi kasutama. Mikser tuletas meelde, et mõne kuuga on Venemaa ära kasutanud veerandi oma valuutareservist.

Mihkelson meenutas, et kaks viimast suuremat naftahinna kõikumist tõid Venemaal kaasa suured sisepoliitilised muutused. 80.ndatel sattus NSV Liit suurtesse raskustesse, kui nafta nõudlus vähenes Lähis-Ida naftat eksportivate riikide korraldatud naftaembargo tõttu. 1998. aastal viis naftahinna dramaatiline kahanemine olulise poliitilise muutuseni riigis, kui Boris Jeltsini võim lõplikult deformeerus.

Liik arvas, et langev naftahind ei muuda Venemaad tingimata leplikumaks, sest hinnalangus suurendab välisvaenlase leidmise vajadust.

Mikser rõhutas seejuures, et kuigi Venemaa praegune juhtkond on KGB taustaga, toetuvad nad ka majandusringkondadele. Mihkelson lisas, et tänase administratsiooni võim on «rohkem konsolideeritum ja tsentraliseeritum», mistõttu võib Venemaa juhtkonnalt oodata ka karmimat joont riikliku julgeoleku kaitsmisel.

Mihkelsoni hinnangul võivad sisepoliitiline ebastabiilsus ja stiihilised väljaastumised kasvada Venemaal järgmisel aastal laiemateks väljaastumiteks.

Mikser tõi välja asjaolu, et finantskriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtete natsionaliseerimine ja riigi osaluse suurenemine on saanud trendiks kogu maailmas ja seetõttu toonud kaasa iroonilisi märkusi autoritaarkapitalistlikest riikidest nagu Hiina ja Venemaa. Mikser viitas Belgiale ja Kreekale ning möönis, et majanduskriis mõjutab ka Euroopa riikide poliitikat.

«Euroopa tööjõuturg ilmutab ääretult mobiilsust,» tõi Liik välja finantskriisi ühe positiivse mõju. Tema sõnul on Euroopa olnud ajalooliselt inertne, kuid nüüd liiguvad inimesed sinna, kus on tööd. Konkreetselt tõi ta välja Iirimaalt kodumaale naasvad Poola töölised.

Finantskriisi kõrval arutleti ka USA tulevase presidendi Barack Obama ees seisvate väljakutsete üle. Mihkelson tõi välja, et Obama võit oma pearivaali vabariiklase John McCaini üle oli samuti seotud riiki tabanud finantsraskustega. Saatekülalised ja saatejuht olid ühtmeelt, et Obama peab tooma lahenduse kahele vinduvale sõjale Afganistanis ja Iraagis. Mihkelson tõi eraldi välja veel Pakistani probleemi, sest tuumariigi sisepoliitiline olukord on üsna kontrollimatu.

Mikser oli arvamusel, et Euroopa kõrged ootused jäävad Obama osas osaliselt realiseerimata. Ta tõi konkreetselt välja Guantanamo kinnipidamisasutuse, mille lõplik sulgemine võtab tema hinnangul aega.

Mihkelson ennustas, et Obama ajal on Euroopal rohkem kaasarääkimisvõimalust, kuid Liik seadis Euroopa riikide mõjujõu rahvusvahelisel areenil kahtluse alla. Mihkelson rõhutas viimase ülemkogu tähtsust, mis võimaldab Euroopa Liidul liikuda ühtse energiaturu suunas.

Mihkelsoni sõnul tuleb 2009. aasta Euroopale väljakutsete aasta, sest ees seisavad Euroopa Parlamendi valimised, ametisse astuvad euroliidu täidesaatva organi Euroopa Komisjoni uued volinikud ja edasi tuleb liikuda ELi struktuure reformiva Lissaboni lepinguga.

Liik soovitas EL-le sisemist solidaarsust, ka Venemaa osas, sest vanad liikmesriigid ei jaga alati uute liikmesriikide muresid.

Tagasi üles