:format(webp)/nginx/o/2018/08/15/11230697t1h169f.jpg)
Sotsiaalmeedias ringlevad vaid paar nädalat enne varingut Genova sillast tehtud pildid, mis näitavad silla kehva seisukorda. Itaalia ehituseksperdid tõdesid samuti, et õnnetus oli vaid aja küsimus.
Genova sild oli enne lagunemist silmnähtavalt halvas seisus (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Itaalias Genova linnas aset leidnud sillavaring oli ehitusekspertide sõnul tragöödia, mille toimumine oli vaid aja küsimus.
«Silda mõjutas äärmiselt tõsine probleem korrosiooniga, mis oli tingitud ehitusel kasutatud tehnoloogiast. Silla projekteerija Riccardo Morandi tahtis kasutada enda patenteeritud tehnoloogiat Morandi M5, mis on aga hiljem tõestatud olevat ebatõhus,» kirjutas Genova ülikooli raudbetoonehitiste professor Antonio Brencich.
/nginx/o/2018/08/15/11230762t1ha5fa.jpg)
«50 aastat tagasi oli kõigil piiramatu usk sellesse, et raudbetoon on igavene, aga nüüd teame, et see võib kesta vaid aastakümneid,» sõnas Genova linna arhitektide tellimise osakonna endine president Diego Zoppi.
Tema sõnul pole võimatu, et sarnaseid tragöödiaid juhtub veel. Selle vältimiseks tuleb pärast Teist maailmasõda ehitatud taristuga tõsist tööd teha.
«Itaalia ehitas 1950. ja 1960. aastatel tungiva taastamistööde vajaduse tõttu. Varisemise riskid on alahinnatud, selle perioodi ehitistele on saabumas aeg, mil neid tuleb käsitleda riskina,» sõnas Zoppi.
Morandi silda ületas igal aastal ligikaudu 25 miljonit sõidukit.
Morandi patenteeritud tehnoloogiat on kasutatud 1962. aastal Venezuelas valminud 8,7 kilomeetrit pika silla ehitamisel.
/nginx/o/2018/08/15/11230815t1hf463.jpg)
Eile varisenud sild ehitati aastatel 1963 kuni 1967 ja see oli 1,18 kilomeetrit pikk. Silla projekteerinud Riccardo Morandi suri aastal 1989.