/nginx/o/2011/10/27/809274t1h10b1.jpg)
Rähni anatoomiat uurides avastasid teadlased tõenäoliselt põhjuse, kuidas lind end ajuvigastusest säästab, vahendab sciencenewsline.com.
Teadlased avastasid põhjuse, miks rähnid ajuvigastusi ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rähnid on võimelised puutüve toksima kõrgel kiirusel (6-7 meetrit sekundis), tuues kaasa suure mõjujärgse aeglustusjõu, kuid ajuvigastust sellega ei kaasne.
Asja uurimiseks salvestasid Yubo Fan Beihangi ülikoolist ja Ming Zhang Hong Kongi polütehnilisest ülikoolist rähnide käitumist kahe sünkroonse kiirkaameraga ning tegid lindude peast röntgenpilte.
Pärast seda lõid nad saadud andmete põhjal kolmemõõtmelised mudelid, et uuritavaid jõude täpsemalt mõõta ja testida.
Teadlased tegid mudelite põhjal järelduse, et rähne päästab põrutusest peamiselt koljuluude ja noka iseärasused. Kolju erinevates osades on luud käsnjad ja noka ülemine ning alumine osa on erineva pikkusega.
Seega põrutust ei eita vältida vaid üks faktor, vaid mitmete anatoomiliste iseärasuste kombinatsioon. See teadmine võib olla abiks ka uute kaitsevahendite disainimisel.