USA meedia vastab Trumpi rünnakutele (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eilne Boston Globe. See on ajaleht, mis juhib avalikku kampaaniat sõnavabaduse kaitseks.
Eilne Boston Globe. See on ajaleht, mis juhib avalikku kampaaniat sõnavabaduse kaitseks. Foto: JOSEPH PREZIOSO / AFP / Scanpix

USA uudistemeedia alustas vastuseks president Donald Trumpile sõltumatu pressi tähtsust rõhutavat kampaaniat.

Üle 200 uudisteväljaande osaleb koordineeritud kampaanias neljapäevaste juhtkirjade ja sotsiaalmeedia teemaviitega #EnemyofNone (mitte kellegi vaenlane). Trump on nimetanud USA peavoolumeediat korduvalt rahvavaenlaseks.

Kampaania algatas ajaleht Boston Globe ja see lähtub kasvavast ebamugavustundest, et Trumpi retoorika kahjustab vaba meediat ja võib isegi viia ajakirjanike vastase vägivallani.

Bostoni päevaleht teatas, et kutsus toimetusi üle riigi kirjutama ja avaldama juhtkirju, mis mõistavad hukka räpase sõja vaba meedia vastu. Nende üleskutsega läks kaasa 200 ajakirjandusväljaannet, nende seas ka meedia lipulaev New York Times.

Trump nimetab enda suhtes kriitilist meediakajastust harjumuspäraselt libauudisteks, justkui muutuksid kohe võltsiks ja vääraks uudised, mis on faktiliselt korrektsed, aga mis ei kiida automaatselt heaks presidendi tegusid. 

Ajakirjandusvabaduse ohustamine

Vaba meedia eestkõnelejad väidavad, et Trumpi jõupingutused ähvardavad meedia rolli võimu kuritarvitamise vastu valitsuses ja ohustavad ajakirjanikke kaitsvat põhiseaduse esimest parandust.

«Ma ei arva, et meedia saab endale lubada käed rüpes istumist ja selle vastuvõtmist. Ta peab võtma enda kaitseks sõna, kui maailma kõige mõjuvõimsam mees püüab õõnestada esimest parandust,» sõnas päevalehe USA Today endine peatoimetaja Ken Paulson.

Selle all mõtles ta Ühendriikide konstitutsiooni esimest parandusettepanekut, mis puudutab sõna-, usu- ja kogunemisvabaduse kehtestamist. Selle alla käib ka pressivabaduse kehtestamine, mis võimaldab ajakirjandusväljaannetel oma tööd teha.  

Ta pidas samas küsitavaks seda, kas seda teemat käsitlevate juhtkirjade kirjutamine on tõhus. «Juhtkirju lugevad inimesed ei vaja veenmist. Nemad ei ole need, kes püüavad teid presidendi kampaaniaüritustel maha karjuda.» 

Paulsoni sõnul vajab meedia Valge Maja rünnakute tingimustes laiemat turunduskampaaniat vaba meedia tähtsuse rõhutamiseks põhiväärtusena.

Trumpi toetajad ei usu meediat

Trump on oma kampaania jooksul kutsunud üles toetajaid ajakirjanikke sõimama. 

CBS News küsitluse järgi usub 91 protsenti Trumpi pooldajaskonnast, et president annab neile usaldusväärset informatsiooni. Vaid 63 protsenti nendest samadest valijatest usaldab, et nende perekond ja sõbrad teevad sedasama. See on aga tunduvalt rohkem kui 11-protsendiline vähemus, kelle sõnul kajastab peavoolumeedia fakte asjakohaselt.

Augusti algul hoiatasid ÜRO eksperdid David Kaye ja Edison Lanza, et rünnakud meedia vastu õõnestavad ajakirjandusvabadust ja kontrollitavate faktide mõju.

Vägivalla levik

Nende avaldus tuli päev pärast sõnasõda Trumpi perekonnas, kui presidendi tütar Ivanka Trump oli öelnud, et ta ei nõustu väitega, et meedia on rahva vaenlane. Donald Trump säutsus selle peale Twitteris, et Ivanka arvamus on ekslik.

Juunis avati tuli viie inimese vastu kohaliku ajalehe toimetuses Annapolises, Marylandi osariigis. See andis alust murele, mille järgi presidendi sõnakasutus võib olla sütitav ja kutsuda üles vägivallale ajakirjanike vastu. 

Sellest hoolimata ei ole president oma sõnu pehmendanud. Vastupidi, süüdistused ajakirjanduse suunal on muutunud üha teravamaks. 

Tagasi üles