/nginx/o/2018/07/23/11031230t1h4710.jpg)
USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor John Brennan süüdistas president Donald Trumpi poliitiliselt motiveeritud püüetes piirata sõnavabadust pärast seda, kui riigipea olid tühistanud tema ligipääsu salastatud infole. Tavapäraselt on sellised loatähed eluaegsed.
«See samm on osa härra Trumpi laiemast püüdest vaigistada sõnavabadust ja karistada kriitikuid,» ütles CIA endine direktor. «See peaks kõiki ameeriklasi, sealhulgas elukutselisi luuretöötajaid, tõsiselt muretsema panema oma arvamuse väljaütlemise hinna kohta. Minu põhimõtted on väärt palju rohkem kui load. Ma ei anna järele.»
Usutuluses telekanalile MSNBC, kus ta töötab analüütikuna, ütles Brennan: «Kui härra Trump usub, et see viib minu kadumiseni või vaikimiseni, eksib ta rängalt.»
Kõigest paar tundi enne Trumpi otsuse teatavaks tegemist süüdistas CIA endine juht vabariiklasest presidenti suutmatuses vastata sündsuse, tsiviliseerituse ja moraalikindluse miinimumstandarditele.
Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumise järel juulis ütles Brennan, et USA presidendi esinemine ei olnud midagi vähemat riigireetmisest.
Valge Maja tõi otsuse peamise põhjusena välja Brennani käitumise, mille liigitas ebastabiilseks. Brennan on tuntud Trumpi administratsiooni terava kritiseerimise poolest.
«Ajalooliselt säilib endistel luure- ja korrakaitseagentuuride juhtidel ligipääs salastatud informatsioonile ka pärast ametist lahkumist, et nad saaksid konsulteerida enda järglastega, kuid härra Brennani puhul kaalub risk tema ebastabiilse käitumisega seoses kasu üle,» vahendas Trumpi sõnu Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders.
Trump nimetas hiljem Brennanit säutsus riigi häbiplekiks.
Endine demokraadist välisminister John Kerry süüdistas Trumpi väiklase poliitika patriotismist ja rahvuslikust julgeolekust ettepoole seadmises. «Sellist banaanivabariiki meenutavat käitumist võiks oodata sellistes riikides, kuhu välisministeerium manitseb ameeriklasi mitte reisima, mitte Ühendriikides,» lausus ta.
Rahvusliku julgeoleku küsimustega tegelev advokaat Brad Moss ütles, et pole kindel, kas Trump saab ligipääsu riigisaladusele piirata nendel alustel, mille esitas Valge Maja.
Sanders teavitas juulil lõpupäevil, et president uurib mehhanisme, jätmaks ligipääsust salastatud infole ilma Brennan ja veel viis isikut, kes on olnud kõige tundlikumatel ametikohtadel valitsuses. Nendeks on endine Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey, Riikliku Luureameti (DNI) endine direktor James Clapper, endine CIA direktor Michael Hayden, endine rahvuslik julgeolekunõunik Susan Rice ning endine FBI asedirektor Andrew McCabe.
Kolmapäeval teatas Valge Maja, et Brennani saatus võib ees oodata veel kaheksat endist julgeolekuametnikku.
Vastuseks presidendi plaanidele ütles Hayden, et Trumpi ähvardusel pole mingit mõju sellele, mida ma mõtlen või kirjutan. Hiljem ütles ta televõrgule CNN, et tundub justkui, et nad tahaks meilt vaikimisi allkirja mittehalvustamise leppele.
Comey teatas avalduses, et ligipääsuluba salastatud infole ei tohiks kasutada etturina väiklases poliitilises mängus. Samuti on tema sõnul Brennan pühendunud riigiteenistuja.