Internetimeemid ajavad poliitikat (2)

Ele Loonde
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvamusfestivali teisel päeval tehtud foto Yana Toomist Kremli kirikukuplite taustal inspireeris eelmise nädalavahetuse üht hittmeemi.
Arvamusfestivali teisel päeval tehtud foto Yana Toomist Kremli kirikukuplite taustal inspireeris eelmise nädalavahetuse üht hittmeemi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Nädal tagasi Paides peetud arvamusfestival andis peale igat sorti arutelude alust mitmele internetimeemile ja naljale, muuhulgas sai Yana Toom pähe Moskva Punase väljaku sibulakupli. Arter uuris Tallinna Ülikooli sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsendi Katrin Tiidenbergi abiga, mis need meemid õigupoolest on ja miks saavad need nii populaarseks.

Tegin mõni kuu tagasi omamoodi eksperimendi ehk lugesin kokku, mitu internetimeemi ühe päevaga Facebookis ja Instagramis minuni jõuab. Tulemuseks sain jahmatavalt suure arvu – 87. See pole muidugi tõsiseltvõetav statistiline näitaja, kuid kinnitab siiski, et sotsiaalmeedias liigub meeme palju. Selles valguses saab mõistetavaks ka põhjus, miks ülikoolide teadlasedki meemide uurimisele pühenduvad – meeme on palju ja nende mõju uskumatult suur.

Enne internetimeemidest kirjutamist tuleb selgeks teha, mis need on – tavaliselt naljakad pildid või videod, mis levivad paljude kasutajate seas. Meemidega tegid otsa lahti fotod, millel peal kommenteeriv tekst, ent nüüd peavad uurijad meemideks ka videoid ja hashtag’e. Kõige olulisem meemi osa on aga selle levik. Meemiga on tegu vaid siis, kui seda kasutatakse paljudes eri kontekstides ja seda jagavad paljud inimesed. Taavi Rõivase külmkapid või Igor Mangi tšakrad said meemiks siis, kui neid jagama ja photoshop’itud piltidel kasutama hakati.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles