/nginx/o/2018/08/18/11289796t1h03df.jpg)
Endine ÜRO peasekretär Kofi Annan suri täna 80 aasta vanusena Šveitsis Berni linnas.
Suri endine ÜRO peasekretär Kofi Annan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Annani perekond ja Kofi Annani sihtasutus teatavad suure kurbusega, et Kofi Annan, endine ÜRO peasekretär ja Nobeli rahupreemia laureaat lahkus laupäeval, 18. augustil, lühikese haiguse järel rahulikult meie hulgast,» seisis sihtasutuse avalduses.
Aastatel 1997 kuni 2006 oli ta ÜRO seitsmes peasekretär. ÜRO ridadest tõusnud ning maailma hinnatuimaks diplomaadiks ja maailmaorganisatsiooni sümboliks saanud Annan oli esimene mustanahaline ja aafriklane selles ametis.
2001. aastal määrati talle ja ÜROle ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja maalaria vastu võitlemise fondi asutamise eest Nobeli rahuauhind.
2006. aastal peasekretäri ametist lahkudes jättis Annan endast maha senisest jõulisemalt rahuvalves osaleva ning ülemaailmse vaesusega võitleva organisatsiooni.
Ka pärast ametiaja lõppu ei lahkunud Annan päriselt ÜRO-st. Ta tegutses organisatsioonis mitmes rollis, olles näiteks 2012. aastal ÜRO ja Araabia Liiga erisaadik Süürias. Oma fondi kaudu jätkast ta maailma kimbutavatele probleemidele lahenduse otsimist.
Ametlikus avalduses kirjutas Kofi Annani sihtasutus, et tema näol oli tegemist pühendunud rahvusvaheliselt meelestatud mehega, kes püüdles õiglasema ja rahulikuma maailma poole.
It is with immense sadness that the Annan family and the Kofi Annan Foundation announce that Kofi Annan, former Secretary General of the United Nations and Nobel Peace Laureate, passed away peacefully on Saturday 18th August after a short illness... pic.twitter.com/42nGOxmcPZ
— Kofi Annan (@KofiAnnan) August 18, 2018
«Millal iganes märkas ta kannatust või puudust, pakkus ta oma abi ja puudutas oma sügava kaastunde ja empaatiaga paljusid inimesi. Isetult asetas ta teised inimesed esimeseks, temast kiirgas siirast headust, soojust ja sära kõiges, mida ta tegi.»
Annan asus ÜRO-d juhtima kuus aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja oli selle eesotsas kümnendil, mil maailm koondus pärast 11. septembri rünnakuid võitluseks terrorismiga. Iraagi sõda pani proovile tema suhted USA-ga.
«Ma arvan, et süngeim hetk oli Iraagi sõda, ja fakt, et me ei suutnud seda peatada,» tunnistas Annan 2013. aastal usutluses ajakirjale Time mälestusraamatu «Interventions: A Life in War and Peace» ilmumise puhul.
«USA-l ei olnud Julgeolekunõukogu toetust,» meenutas ta toonast olukorda. «Sestap otsustasid nad minna ilma nõukoguta. Aga minu arvates oli nõukogul õigus, kui ta seda sõda ei sanktsioneerinud.»
ÜRO peasekretär António Guterres väljendas sügavat kurbust oma eelkäija Kofi Annani surma üle, nimetades teda headuse jõuks.
«Kofi Annan oligi paljus ÜRO,» ütles Guterres. Ta kerkis selle organisatsiooni ridades juhiks, kes viis ÜRO uude aastatuhandesse väärikuse ja otsustavusega, millel ei leidnud võrdset, lisas maailmaorganisatsiooni praegune juht.
Kofi Annan sündis 1938. aastal Ghanas ja peaaegu kogu tema karjäär möödus ÜROs.
Kofi Annan oli abielus ja tal oli kolm last.
