:format(webp)/nginx/o/2018/08/20/11294748t1h98c0.jpg)
Kreeka lõpetas täna pärast aastaid kestnud karme kasinusmeetmeid kolmanda ja viimase päästepaketi, kuid ametiisikute sõnul on riigil ees veel pikk tee ja kasinusmeetmeid tuleb jätkata.
Kreeka lõpetas kolmanda abipaketi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) laenasid Kreekale kolme päästepaketiga 2010., 2012. ja 2015. aastal kokku 289 miljardit eurot.
Laenuandjatelt vastutasuks nõutud majandusreformid surusid Kreeka põlvili, kahandasid riigi sisemajanduse kogutoodangut ja tõstsid töötuse enam kui 27 protsendini. Praeguseks on Kreeka majanduskasv taastunud, riigieelarve suur puudujääk asendunud ülejäägiga ja töötuse määr on langenud alla 20 protsendi.
«Esimest korda alates 2010. aasta algusest suudab Kreeka seista jalul, seda tänu Kreeka rahva hiiglaslikele pingutustele, heale koostööle praeguse valitsusega ning Euroopa partnerite toetusele,» ütles Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) esimees Mario Centeno täna. «Selleks läks palju rohkem aega kui arvasime,» lisas ta.
Ateena tervitas päästepaketi lõppu pöördepunktina.
«Riigi majandus ja ühiskond on astumas uude etappi,» ütles valitsuse esindaja Dimitris Tzanakopoulos, kelle sõnul esineb peaminister Alexis Tsipras homme telepöördumisega rahvale.
Elanikkonna hulgas ebapopulaarsed kasinusmeetmed jätkuvad.