Teadusajakirjas avaldatud uuringu kohaselt on mitmes arenenud riigis keskmine eeldatav eluiga langenud, põhjuseks on opioidide väärkasutamine, enesetapud ning südame- ja kopsuhaigused.
Arenenud riikides langeb keskmine eeldatav eluiga (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakirja The BMJ avaldatud uuringus vaadeldi 18 kõrgelt arenenud riiki ja märgati, et aastal 2015 langes keskmine eeldatav eluiga enamikus neist. Esimest korda viimastel aastakümnetel langes keskmine eeldatav eluiga nii mitmes kõrgelt arenenud riigis samaaegselt, kirjutas Science Daily.
Ameerika Ühendriikides on keskmise eeldatava eluea langus tingitud opioidide väärkasutamisest, mis on võtnud riigis epideemia mõõtmed. Narkootikumide üledoosiga seotud surmajuhtumid on eriti sagedased 20. ja 30. aastates inimeste hulgas.
Teistes riikides olid surmajuhtumid seotud grippi haigestumise, kopsupõletiku, hingamisteede haiguste, südame- ja veresoonkonna haiguste ja Alzheimeri tõvega ning puudutasid valdavalt 65-aastaseid ja vanemaid inimesi.
Teise uuringu kohaselt on Ameerika Ühendriikides kasvanud 25- kuni 64-aastaste inimeste surmade arv kõikide rasside esindajate hulgas. Peamisteks enneaegse surma põhjusteks selles vanusegrupis on lisaks narkootikumide üledoosile enesetapud, alkoholism, südame- ja kopsuhaigused.
Kui üldine suremusmäär oli kõrgem meeste hulgas, siis narkootikumide üledoosi ja enesetapu tagajärjel suri rohkem naisi.
Need kaks uuringut koos peaksid olema hoiatavaks signaaliks ja neid ei tohiks eirata, kirjutas Science Daily.
Keskmine eeldatav eluiga on vahend mõõtmaks rahvastiku tervist ja heaolu. Laialdane või püsiv oodatava eluea langus viitab riigi sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele või tervishoiuteenuste halvale kättesaadavusele ja kvaliteedile.
Saksamaa teadlane Domantas Jasilionis tõdes, et keskmine eeldatav eluiga on peamine inimarengu hindamise tunnus ja selle langust tuleks võtta tõsiselt. Ajaloolised tõendid viitavad, et muutused või katkestused sajandipikkustes protsessides hoiatavad fundamentaalsete ja pikaajaliste probleemide eest ühiskonnas ja tervishoius.
Ta lisas, et negatiivne mõju tervisele kaasneb kasvava sotsiaalse tõrjutuse ja kasinuspoliitikaga.