LAV hakkab võõrandama valgete maaomanike maad

Lõuna-Aafrika Vabariigi põllumees.

FOTO: Siphiwe Sibeko / Reuters/ Scanpix

Lõuna-Aafrika Vabariik on vastu võtmas seadusetäiendust, mis võimaldab valgetelt omanikelt nende maa ilma hüvituseta ära võtta. Analüütikute sõnul võib see kaasa tuua vägivallalaine ja majanduse allakäigu.

Juuli lõpus kinnitas veebruaris ametisse valitud Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa, et tema partei Aafrika Rahvuskongress (ANC) esitab parlamendile ettepaneku võtta vastu põhiseaduse täiendus, mis võimaldaks riigis valgetelt omanikelt hüvitust maksmata ära võtta nende maa.

Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa.

FOTO: THEMBA HADEBE / AFP / Scanpix

Presidendi sõnul on seadusetäienduse eesmärk muuta selgemaks tingimused, mille alusel on võimalik maa sundvõõrandamine kompensatsiooni maksmata.

Eelmisel nädalal teatas ANC partei juht, et kõigilt põlluharijatelt, kellel on rohkem kui 25 000 aakrit maad, võetakse ülejäänud osa ära hüvitist maksmata.

Seaduse vastuvõtmiseni püütakse maa võõrandada selle väärtusest tunduvalt väiksema hinna eest. Kaks maaomanikku riigi põhjaosas peavad oma maa väärtuseks 200 miljonit randi (12 miljonit eurot), aga valitsus on valmis maksma sellest summast vaid kümnendiku. 

Rahvusvahelised analüütikud näevad Lõuna-Aafrika Vabariigi maavõõrandamise kampaanias sarnasusi 2000. aastal Zimbabwes korraldatud aktsiooniga, sõnas Ameerika Ühendriikide mõttekoja The Cato Institute uurija Alexander C. R. Hammond.

Riigpea Robert Mugabe algatas kaootlise maavõõrandamise kampaania, mille käigus võeti valgetelt maaomanikelt ära 23 miljonit aakrit maad. See viis riigis meeleavalduste, põllumeeste tapmise ja majanduse kokkuvarisemiseni. 

«Lõuna-Aafrika Vabariik on liikumas sotsiaalse ja majandusliku katastroofi suunas, nii nagu 18 aastat tagasi nende põhjanaaber Zimbabwe,» kirjutas Ameerika Ühendriikide rahvusvaheliste suhete ajakiri The National Interest

Töölised Lõuna-Aafrika Vabariigi viinamarjakasvanduses. 

FOTO: MIKE HUTCHINGS / REUTERS

Vägivald muutus tavaliseks, tapeti valgeid põllumehi ja mustanahalisi töölisi, elanikele mõjus laastavalt toidupuudus ja hüperinflatsioon.

2009. aastal ütles Zimbabwe majandusanalüütik Eddie Cross, et maa võõrandamine valgetelt ilma hüvitiseta läks riigile maksma rohkem kui 20 miljardit dollarit.

Vaatlejate sõnul on juba näha ohumärke. Lõuna-Aafrika Vabariigi politsei ja valgete põllumeeste huve esindava ühingu sõnul on näha kasvu rünnakutes valgete farmerite vastu.

Käesoleva aasta jaanuarist märtsini registreeriti valgete põllumeeste vastu 109 rünnakut ja 15 mõrva. Presidendi ettepanek seadusetäienduseks suurendab tõenäoliselt vägivallalainet veelgi, kuna maade võõrandamine muutub tavapäraseks.

Maade võõrandamine produktiivsetelt ja teadlikelt põllumeestelt ning selle andmine põllupidamise tõdesid mitte tundvatele inimesetele ähvardab kaasa tuua saagikusse languse. Ekspertide sõnul on riigis juba näha märke hüperinflatsioonist.

Presidendi sõnul muudab maade võõrandamine Lõuna-Aafrika Vabariigi Eedeni aiaks. Reaalsuses võib see kaasa tuua vägivalla, produktiivsuse languse ja majanduse allakäigu. 

Põllumees Lõuna-Aafrika Vabariigis.

FOTO: Siphiwe Sibeko / Reuters

«Olles võimetud elavdama probleemides majandust, kasutab ANC populistlikke võtteid, et suurendada enda populaarsust enne järgmisi valimisi,» sõnas Hammond.

«Nad näevad valgete põllumeeste õiguste ohverdamises midagi, mis on väärt hind järgmise valimisvõidu eest ja kui enamik lõuna-aafriklasi on valmis seda ohverdust aktsepteerima, saabuvad jõhkrad tagajärjed kiiresti.»

Tagasi üles