Uuring: peaaegu pooled venemaalased ei tea Praha kevadest midagi (1)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
22. august 2018, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/17/11275754t1h53ee.jpg)
Peaaegu pooled tänase Venemaa elanikest ei tea 50-aasta tagusest Praha kevadena tuntud Nõukogude Liidu ja tema liitlaste vägede sissetungist tollasesse Tšehhoslovakkiasse midagi, selgub teisipäeval avaldatud avaliku arvamuse uuringust.
46 protsenti venemaalastest ei tea 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmustest midagi, 22 protsenti väitis end olevat Praha kevadest kuulnud, kuid ei osanud nimetada sündmuse üksikasju, 21 protsenti vastanutest oli sellest lugenud või kuulnud ning 11 protsenti teadis 50-aastaseid sündmusi hästi, selgub Venemaa Levada keskuse uuringust.
23 protsenti vastanutest nimetas Praha kevade põhjustena Tšehhoslovakkias toimunud riigipöördekatset eesmärgiga lahkuda kommunistlike riikide blokist, 21 protsenti pidas sündmuste põhjuseks lääneriikide katset lõhestada „sotsialismileeri“, 18 protsenti märkis põhjusena Nõukogude Liiduga seotud režiimi vastu suunatud rahvaülestõusu ja 10 protsenti Tšehhoslovakkia võimude katset reformida sotsialistlikku süsteemi. 23 protsenti ei osanud 50-aasta taguste sündmuste põhjust nimetada.
26 protsenti pidas Nõukogude vägede viimist Tšehhoslovakkiasse pigem õigustatuks ja 14 protsenti pigem mitte õiguspäraseks, 45 protsenti ei osanud sündmustele hinnangut anda. 16 protsenti vastanutest pidas vägede viimist Tšehhoslovakkiasse vältimatuks, et taastada riigis kord. 15 protsenti leidis, et Nõukogude Liidu reaktsiooni puudumisel oleksid Tšehhoslovakkiasse tunginud lääneriikide väed.
Levada keskus küsitles märtsis 1600 Venemaal elavat täiskasvanut, keskus avaldas küsitluse tulemused alles Praha kevade 50. aastapäeval 21. augustil.
1960. aastate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček riigis liberaalsete turumajandusele suunatud reformidega ja kaotas muuhulgas tsensuuri. Nõukogude Liit kartis nende protsesside kandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja saatis oma väed Poola, Ungari, Bulgaaria ja Ida-Saksamaa toel 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse. Vallutusoperatsioonis osales 4600 tanki ja pool miljonit sõdurit, hukkus üle 120 inimese ja riigi reformimeelne juhtkond tõugati võimult.