Tšehhi president ei läinud kohale Praha kevade mälestamisele

Moskva-Praha silt Andeli metroojaamas, mida varasemalt tunti Moskva jaama all.

FOTO: EPA / Scanpix

Tšehhi presidenti Miloš Zemanit tabas kriitikalaine pärast seda, kui ta ei võtnud osa eile toimunud 1968. aasta Praha kevade mälestusüritustelt.

Parempoolse erakonna TOP 09 juht Jiří Pospíšil heidis Zemanile ette, et ta jättis unarusse oma põhiseadusliku kohustuse võtta osa Tšehhi ajaloo niivõrd olulisi sündmusi käsitlevatest üritustest.

Ööl vastu 21. augusti 1968 veeresid Nõukogude Liidu tankid Ungari, Poola, Ida-Saksamaa ja Bulgaaria vägede toetusel Prahasse. Ühe ööga sisenes Tšehhoslovakkiasse 200 000 sõjaväelast ja 2000 tanki.

Esmalt hõivasid nad Praha lennuvälja, et tuua riiki sõjaväelasi juurde ning piirasid kasarmutes sisse kohalikud sõjaväelased, et ennetada vastupanu. Vaid päevaga oli riik okupeeritud. Nõukogude sissetung teki lõpu Tšehhoslovakkias peas hakanud tõstma liberaliseerimiskatsetele. 

1968. aasta sissetungi mälestusüritus Prahas eile, 21. augustil.

FOTO: EPA / Scanpix

Piraadipartei juht Ivan Bartoš ütles, et ta pole presidendi käitumisest üllatunud, arvestades presidendi maailmaviidet. Sellega viitas ta Zemani lähedastele suhetele Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Zeman on korduvalt kaitsnud Putinit lääne kriitiliste sõnavõttude eest ja kutsunud üles Venemaale kehtestatud majandussanktsioone tühistama. President on koguni eitanud, et Kreml on saatnud vene sõjaväelasi Ukrainasse.

Tšehhi skautide liikmed Praha kevade mäletusüritusel.

FOTO: EPA / Scanpix

Zemani kõneisik Jiří Ovčáček aga andis presidendi õigustamiseks kaitselöögi Twitteris. «Härra President pidas söaka kõne, kui ta ütles normaliseerumise  [sissetungi järgse perioodi] alguses, et ei ole okupatsiooniga nõus. Selle avalduse pärast lasti ta lahti toonasest ametikohalt Majandusülikoolis. Sellised avaldused on väärt rohkem kui tuhanded formaalsed ja tühjad kõned, mida peetakse 21. augustil.»

Selle peale avaldas Tšehhi poliitaktivist Robin Suchánek soovi, et rahvuslik ringhääling kannaks üle Slovakkia presidendi Andrej Kisja mälestuskõne. Ringhääling nõustus ja nii sai mälestuspäeval televisioonis aukoha välisriigi presidendi peetud kõne. Võib arvata, et see jätab musta pleki Zemani riigimehelikkusele. 

Nõukogude Liidu sissetungi mälestuseks rahvakogunemisele tulnud meeleavaldajad eile, 21. augustil.

FOTO: MICHAL CIZEK / AFP

Zemani puudumine on üllatav, sest ta on varasemalt valjuhäälselt kritiseerinud sissetungi kui kuritegu. Oma viimasel külaskäigul Moskvasse tõi ta välja ajakirjaartikli, mille järgi peaksid tšehhid olema tänulikud Varssavi pakti agressioonile. President kritiseeris sellist seisukohta kõvasti. 

Praha New Yorgi ülikooli rektori Jiří Pehe sõnul otsustas Zeman vaikida, sest teadis, et tema sõnad ei saaks korraga meeldida nii Moskvale kui Prahale.

Peaminister Andrej Babiš ja president Miloš Zeman peaministri ametisse vannutamisel.

FOTO: EPA / Scanpix

Teine tagasilöök sai osaks Tšehhi peaministrile Andrej Babišele, kes küll võttis eile toimunud mälestustseremoonialt osa, aga kelle lühikese sõnavõtu mattis enda alla vilekoor. Babiše koalitsioon sai enda kätte valitsuse kommunistlike parlamendisaadikute tõttu, mis oli vastukarva paljudele tšehhidele. 

Tšehhi kommunistliku partei juht Vojtěch Filip ütles sellel kuul Guardiani ajalehele, et Venemaa ei kanna mingit vastutust sissetungi eest, sest selle jaoks käsu andnud Nõukogude riigijuht Leonid Brežnev oli Ukrainast ja samamoodi olid ukrainlased valdav osa sõjaväelastest, kes Tšehhoslovakkiasse saadeti.

Tagasi üles
Back