Venemaa otsib taga merre kadunud radioaktiivset raketti

Burevestniku tuumaraketi katsetus. Foto: Sputnik / Scanpix

Vene tuumarakett jäi ilmselt merre kadunuks pärast seda, kui eelmisel aastal kukkus läbi selle lennukatsetus. CNBC raporteerib, et USA luureraporti järgi proovib Moskva nüüd seda kätte saada, sest kardetakse radioaktiivse aine lekkimist.

Õhku lastud rakett kukkus eelmise aasta novembris Venemaast ja Norrast põhjas asuvasse Barentsi merre. Raketi päästmisperatsiooni on kaasatud kolm alust, millest üks on lisavarustusega raketi reaktori radioaktiivse tuuma käsitlemiseks.

Luureraportiga tutvunud inimeste sõnul pole missioonile tähtaega ega graafikut kehtestatud. Samuti ei maini raport võimalikke tervise- või keskkonnakahjusid.

Venemaa president Vladimir Putin tutvustas uut tuumareaktoril põhinevat raketti märtsis. Putini sõnul on see võimeline tabama mis tahes sihtmärki kogu maailmas. Presidendi sõnul panevad need relvad nüüd maailma Venemaad kuulama.

Madallennuline varirakett tuumalõhkepeaga on sisuliselt piiramatu ulatuse ja vastasele prognoosimatu lennuteega ning see on võimeline mööduma tõrjealadest. See muudab selle puutumatuks kõigile olemasolevatele ja tulevastele raketi- ja õhutõrjesüsteemidele, ütles Putin. «Mitte kellelgi teisel maailmas ei ole midagi sellist,» lisas ta juurde.

Kuid seni ei ole ükski tuumaraketi katsetus õnnestunud. Eelmise aasta novembri ja selle aasta veebruari vahel lasti üles neli raketti, millest kõik kukkusid alla. USA hinnangute järgi kestis pikim lend natuke üle kahe minuti ning rakett läbis selle ajaga 35 kilomeetrit, misjärel kaotas juhitavuse ja kukkus alla. Kõige lühem lend kestis neli sekundit ja selle pikkuseks jäi 8 kilomeetrit.

Kui venelased on võimelised raketi kätte saama, annaks see USA luure hinnangul neile tegutsemisjuhise teiste rakettide tagasi saamiseks. Nende rakettide asukoht pole avalikult teada.

Kuigi raportis ei käsitletud võimalikke kaasnähte tuumareaktori purunemisele, on eksperdid mures, et radioaktiivne aine võib lekkida. USA teadlane Hans Kristensen selgitas, et kuigi hüpoteetiliselt on võimalik saada reaktor tervena kätte, kui kogu rakett õnnestub leida ja üles tõsta, on tal selles osas kahtlusi, sest raketi kokkupõrge on tugeva mõjuga. Seetõttu on võimalik, et reaktor lekib. 

Tuumaraketi katselend. Foto: / Sputnik

Tuumarelva on arendanud varastest 2000. aastatest. Asjatundjate sõnul peaks see kasutama õhkutõusmiseks bensiini ning seejärel võtma lennuks kasutusele tuumaenergia. 

Testide ebaedust võib järeldada, et vastav vahetus ei õnnestunud ning Putini välja kuulutatud piiramatu lend on Moskva käeulatusest veel välja jäänud. Lennukatsetusi nõudsid Kremli kõrged ametnikud, kuigi programmi insenerid olid sellele vastu, pidas neid liiga varajasteks.

Tuumarakettide kõrval tutvustas Putin märtsis viit teist relvasüsteemi, millest USA luure hinnangul on sõjapidamiseks 2020. aastaks võimelised kaks.