Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) ei toeta peaminister Saulius Skvernelise ettepanekut sõlmida erakondadevaheline kokkulepe kaitsekulutuste tõstmiseks 2,5 protsendile aastaks 2030, ülejäänud seimis esindatud parteid kalduvad seda toetama.
Enamik Leedu parteisid toetab peaministri kaitsepakti, sotsid mitte
Ettepaneku, mida Skvernelis kavatseb järgmisel nädalal parteijuhtidega arutada, järgi peaksid erakonnad võtma kohustuse suurendada riigikaitse rahastamist 2030. aastaks 2,5 protsendini SKP-st, mis on pool protsendipunkti rohkem kui tänavu.
Dokument näeb ette eri väeliikide tugevdamise põhimõtted, kuid mitte ajateenistuse taastamist. Sellekohane otsus tehakse 2022. aastal.
Leppega kohustuksid erakonnajuhid ka rahastama luureteenistusi ja küberjulgeolekujõude.
LSDP esimehe Gintautas Paluckase sõnul ei toeta tema erakond algatusi kulutada riigikaitsele senisest suurem protsenti SKP-st. «Lubadused aastani 2030 ei ole sobivad. Muutuvad valitsused, erakonnad, majandustsükkel. Kõik ei kasva pidevalt,» sõnas ta BNS-ile.
Paluckase sõnul toetaksid sotsiaaldemokraadid ilmselt senisest suurema osa SKP-st kulutamist sotsiaalteenustele.
Teised parteid ütlesid BNS-ile, et neil on lisada ettepanekule märkusi ja soovitusi, kuid nad ei ole selle vastu.
Konservatiivse Isamaliidu liige, endine kaitseminister Rasa Juknevičienė nimetas ettepanekut «liiga väheambitsioonikaks», öeldes, et tema erakonna hinnangul tuleks kaitsekulutusi tõsta kiiremas tempos.
«See on varasematest ettepanekutest parem. See ei tee midagi halba, kuid meie, Isamaaliit, tahame, et Leedu ei aeglustaks kaitsekulutuste tempot,» sõnas ta.
Erakonna Kord ja Õiglus esimees Remigijus Žemaitaitis ütles, et tema erakond allkirjastab ilmselt leppe, kui selle ettepanekuid arvestatakse.
Ettepanekule avaldasid tingimuslikku toetust ka Leedu Poolakate Valimisaktsioon, liberaalid, võimuliidu väiksem osapool Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (LSDDP) ja võimuliidu juhtpartei Leedu Talurahva ja Roheliste Liit (LVŽS).