Paljud Rootsi valijad otsivad ikka veel oma parteid
Intervjuu Stockholmi Ülikooli riigiteaduste instituudi professor Michele Michelettiga

  • Erinevalt varasemast on Rootsi valijad vähem lojaalsed kindlale parteile.
  • Lähenevatel valimistel võivad paljud langetada taktikalise otsuse.
  • Rootsi Demokraate ei kipu ilmselt keegi jätkuvalt valitsusse kutsuma.

Rootsi opositsioonilise parempoolse Alliansi parteide juhid pärast järjekordset teledebatti Göteborgis: vasakult liberaalide juht Jan Björklund, Keskpartei juht Annie Lööf, moderaatide esimees Ulf Kristersson ja Kristlike Demokraatide juht Ebba Busch Thor. Kuna valijate eelistused muutuvad, on suurenenud teledebattide tähtsus. FOTO: Adam Ihse/TTNews Agency/Scanpix

FOTO: Adam Ihse/TT News Agency/Scanpix

Pisut üle kahe nädala pärast 9. septembril peetavate Rootsi valimiste eel on selge vaid see, et valitsuse moodustamine osutub keeruliseks, ütleb intervjuus Postimehele demokraatiaprotsesse ja valijakäitumist uurinud Stockholmi Ülikooli riigiteaduste instituudi professor Michele Micheletti, kelle hinnangul võib see kannustada inimesi valimiskastide juurde minema.

Tellijale Tellijale

Kui suur on võimalus, et peaministriks ei saa kahe suure partei liidrid, sotsiaaldemokraa Stefan Löfven või moderaatide Ulf Kristersson, vaid keegi kolmas, sest koha andmine mõne väiksema partei liidrile võiks ehk kompromissi leidmist lihtsustada?

Kes teab! Tavaliselt saab suurim partei selle koha. Kõik sõltub parteide tugevusest valimiste järel. Tõenäoliselt isegi kui nad seda välja ei ütle, käivad parteid praegu läbi erinevaid stsenaariume ja võivad neid isegi üksteisega arutada. See jääb meedia ja ka teadlaste radarilt välja.

Nad ei põleta sildu, sest neil on võib-olla vaja neist veel üle minna. Asjad võivad sel korral minna varasemast teisiti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles