Pisut üle kahe nädala pärast 9. septembril peetavate Rootsi valimiste eel on selge vaid see, et valitsuse moodustamine osutub keeruliseks, ütleb intervjuus Postimehele demokraatiaprotsesse ja valijakäitumist uurinud Stockholmi Ülikooli riigiteaduste instituudi professor Michele Micheletti, kelle hinnangul võib see kannustada inimesi valimiskastide juurde minema.
Tellijale
Paljud Rootsi valijad otsivad ikka veel oma parteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui suur on võimalus, et peaministriks ei saa kahe suure partei liidrid, sotsiaaldemokraa Stefan Löfven või moderaatide Ulf Kristersson, vaid keegi kolmas, sest koha andmine mõne väiksema partei liidrile võiks ehk kompromissi leidmist lihtsustada?
Kes teab! Tavaliselt saab suurim partei selle koha. Kõik sõltub parteide tugevusest valimiste järel. Tõenäoliselt isegi kui nad seda välja ei ütle, käivad parteid praegu läbi erinevaid stsenaariume ja võivad neid isegi üksteisega arutada. See jääb meedia ja ka teadlaste radarilt välja.