Hispaania valitsus andis loa Franco välja kaevata (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fransisco Franco haud Langenute oru memoriaalis.
Fransisco Franco haud Langenute oru memoriaalis. Foto: Andrea Comas / AP / Scanpix

Hispaania valitsus kiitis täna heaks määruse, mis lubab ekshumeerida diktaator Francisco Franco säilmed tema tohutust mausoleumist.

Otsus ähvardab lõhestada Hispaaniat ja avada vanad haavad.

Peaminister Pedro Sánchez, kes tuli võimule juunis, kui tema konservatiivist eelkäija usaldushääletuse kaotas, on teinud diktaatori säilmete kõrvaldamise Langenute oru (Valle de los Caidos) memoriaalist üheks oma prioriteetidest.

Vastuoluline Langenute oru memoriaal. 
Vastuoluline Langenute oru memoriaal. Foto: Andrea Comas / AP

«Hispaania ei saa väljakujunenud Euroopa demokraatiana lubada sümboleid, mis hispaanlasi lõhestavad,» ütles Sánchez ringhäälingule TVE pärast võimuletulekut, lisades, et seesugused mausoleumid on mõeldamatud teistes fašistliku diktatuuri all olnud Euroopa riikides nagu Itaalia ja Saksamaa.

Tänasest otsusest teatas asepeaminister Carmen Calvo, kuid määruse peab heaks kiitma veel parlament.

Hispaania meeleavaldajad hoiavad üleval plakateid Franco ajal kaduma läinud inimeste piltidega.
Hispaania meeleavaldajad hoiavad üleval plakateid Franco ajal kaduma läinud inimeste piltidega. Foto: Jorge Sanz/PACIFIC PRESS/SIPA / Jorge Sanz/PACIFIC PRESS/SIPA

Sáncheze sotsialistid on öelnud, et eesmärgiks on muuta Langenute org leppimise ja mälestamise paigaks kõigile hispaanlastele.

Hispaania senati sotsialistide fraktsiooni juht Ander Gil sõnas, et valitsuse eesmärk on kaotada demokraatlik anomaalia, milleks on diktaatorile pühendatud mausoleum.

Franco valitses Hispaaniat pärast 1936.-1939. aasta kodusõda kuni surmani 1975. aastal, mille järel ta maeti Langenute oru basiilikasse. Kodusõja ohvritele pühendatud suursugune memoriaal on matmispaigaks umbes 37 000-le relvakonflikti ohvrile.

Sõjas Hispaania rahvuslaste vägesid juhtinud Franco hauale pannakse jätkuvalt iga päev uusi lilli.

Memoriaal ehitati aastatel 1940-1959 ning töödel kasutati kohati ka poliitvange. Franco pühendas selle kõikidele sõjas langenutele, kuigi kriitikute sõnul ei teavitatud säilmete ümbermatmistest vabariiklastest sõdurite lähedasi.

Franco-vastasel meeleavaldusel nõuti toonastele kurjategijatele karistust.
Franco-vastasel meeleavaldusel nõuti toonastele kurjategijatele karistust. Foto: Jorge Sanz/PACIFIC PRESS/SIPA / Jorge Sanz/PACIFIC PRESS/SIPA

Praeguse Hispaania valitsuse sõnul toetab Franco ekshumeerimist mittesiduv eelnõu, mis kiideti parlamendis heaks eelmisel aastal. Algatust toetab arvatavalt ka enamus praegusest parlamendi koosseisust.

Ümbermatmisele on vastu Franco järeltulijad ning opositsiooniline Rahvapartei, kes on ähvardanud määruse kohtusse kaevata.

Hispaania valitsus teatas eelmisel kuul, et kavatseb rajada ka tõekomisjoni kodusõja ja diktatuuri ajal sooritatud rikkumiste uurimiseks ning tühistada Franco režiimi ajal langetatud poliitiliselt motiveeritud kohtuotsused.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles