/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/25/11312239t1h1878.jpg)
Mehhiko presidendiks valitud Andrés Manuel López Obrador ütles reedel, et jätkab sõjaväe kasutamist kuritegevuse vastases võitluses ka oma ametiajal
Mehhiko järgmine president jätab sõjaväe esialgu tänavatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehhiko on hädas narkovägivallaga, mille tagajärjel on elu jätnud umbes 200 000 inimest sestsaadik, kui endise presidendi Felipe Calderóni kabinet 2006. aasta detsembris kuulutas välja sõjalise uimastivastase operatsiooni. Valitsusel on õnnestunud sõjaväe kaasabil purustada Mehhiko võimsad narkokartellid, kuid sellega on kaasnenud vägivalla plahvatuslik kasv.
Kriitikute hinnangul on see üksnes suurendanud mõrvade ja rünnakute hulka olukorras, kus killustunud kartellid peavad võitlust järelejäänud territooriumi pärast ning on kimpus ka sisemise võimuvõitlusega.
Eliidivastane vasakpoolne López Obrador kandideeris presidendiks lubadusega muuta radikaalselt viisi, kuidas Mehhiko kuritegevusega võitleb. Eile andis ta mõista, et tal pole muud valikut, kui jätta sõjavägi esialgu tänavatele, sest politsei ei saa omapäi kuritegevuse ohjamisega hakkama.
«Ma ei saa lõpetada armee ja merejalaväelaste kasutamist avaliku turvalisuse tagamiseks, sest ühtegi muud alternatiivi pole kohemaid võtta,» sõnas Mehhiko järgmine riigipea.
Samas ei eemaldunud ta valmislubadustest, öeldes, et kavatseb mõistagi muuta strateegiaid riigi avaliku julgeoleku alase õudusunenäoga tegelemiseks.
«Paraku on laialdaselt tunnistatud, et osariigi ja kohalikud politseijõud ei tööta. See on karm reaalsus...föderaalpolitsei ei ole selleks ette valmistatud,» sõnas López Obrador, kes on lubanud oma julgeolekustrateegia põhipostulaadid avaldada oktoobris.
Eelmine aasta oli 28 702 mõrvaga Mehhiko ajaloo veriseim.
1. detsembril ametisse astuv López Obrador korraldab praegu üle riigi avalikke arutelusid eesmärgiga kaardistada teed riigi rahustamiseks ja rahvuslikuks leppimiseks.