Kes oli John McCain? Fakte sõjakangelasest senaatori elust
Video Vietnamis vangistuses antud intervjuust

John McCain.

FOTO: BRIAN SNYDER / REUTERS / SCANPIX

John McCain, keda hoiti rohkem kui viis aastat Vietnamis sõjavangistuses ja kes oli kolm aastakümmet Arizona senaatoriks, sai endale Vabariikliku erakonna seas kuulsuse kui isemeelne, kes ei järginud alati erakonna juhiseid.

McCaini elu oli pikk ja värvikas ning selle sisse mahtus nii mõndagi.

  • John Sidney McCain III sündis 1936. aastal Teise Maailmasõja eelõhtul. Tema elukaar nägi Ühendriikide tõusmist maailma juhtivaks võimuks sajandil, mil USA poliitilisel, sõjalisel ja kultuurilisel jõul ei olnud vastast.
  • McCain käis internaatkoolis Washingtonis, kus ta oli tõrges ja isegi võitlushimuline õpilane. Mereväe admiralide poja ja pojapojana järgnes ta perekonna eeskujule ning astus USA Mereväeakadeemiasse, kus ta jätkas regulatsioonide vastu võitlemist ning lõpetas kooli halbade tulemustega.
  • «Tal oli tunne, et tal pole valikut,» ütles Frank Gamboa, kes omal ajal oli akadeemias McCaini toakaaslane. «Üks koormaid perekonna pärandusest on see, et sa ei saa päriselt olla sina ise.»

John McCain (all paremal) mereväekaaslastega 1965. aastal.

FOTO: HANDOUT / REUTERS

  • McCaini lennuk lasti Vietnami sõjas alla 1967. aastal. Ta veetis viis ja pool aastat vangistuses, millest kaks olid üksikvangistuses. Selle aja jooksul tega peksti ja piinati, mis jättis talle eluagse vigastuse. Senatis kritiseeris ta valjuhäälselt terrorismis kahtlustavate piinamist. 
  • McCaini üleelamistest Vietnamis on olemas originaalne videointervjuu.

Põhja-Vietnami relvajõud ja Vietnami elanikud tõmbavad McCaini välja Hanoi järvest.

FOTO: Handout Old / REUTERS

  • Sõjavangis oli McCainil võimalus kasutada oma perekonna nime, et saada vabaks - ja ta keeldus sellest. Kui vangistajad said teada, et ta on admirali poeg, pakuti talle võimalust vabadusse pääseda. McCain keeldus ja nõudis, et neid, kes langesid vangi enne teda, peaks vabastama enne.
  • Noore mehe tumedad juuksed läksid vangistusest valgeks. Ta lahkus Vietnamist longates: lennukist katapulteerumise ja piinamise tagajärel süvenenud vigastus. Valge Maja vastuvõtul kuu aega hiljem sai ta kõndida üksnes karkude abil. 
  • Ta ei paranenud kunagi päriselt. Ta lonkamine jäi nõrgemaks, aga elu lõpuni ei suutnud ta tõsta käsi pea kohale.

McCain pärast vangistusest vabastamist.

FOTO: Horst Faas / AP

  • McCain valiti USA Esindajatekojasse 1982. aastal ja neli aastat hiljem jõudis ta senatisse. Kokku oli ta senatis 31 aastat oma elu lõpuni. Enne seda aga jõudis ta töötada Arizona õlletöösturi heaks, kes oli tema teise abikaasa Cindy isa.
  • Üks esimesi tähelepanuväärseid kõrvalekaldumisi vabariiklaste üksmeelest oli siis, kui ta häletas partei ja president Reagani vastu USA vägede saatmisel Liibanoni. Kuu aega hiljem said 241 USA sõjaväelast ja 58 Prantsuse sõdurit surma enesetapurünnakus nende hoonele.

1999. aastal võitlemas vabariiklaste presidendikandidaadi koha eest.

FOTO: HENNY RAY ABRAMS / AFP

  • Esimest korda soovis ta presidendiks kandideerida 2000. aastal, kuid jäi vabariiklaste nominatsiooni saamisel lõpuks alla George W. Bushile. 
  • Kaheksa aastat hiljem oli ta Vabariiklaste kandidaat presidendivalimistel, kuid kaotas rahvahääletuse Barack Obamale tulemusega 53-46 protsenti.

McCain 2008. aasta presidendivalimiste ajal.

FOTO: CARLOS BARRIA / REUTERS

  • Kongressis oli McCain äritegemist soodustav konservatiiv ja vaba turu eestkõneleja. Samuti oli talle vastumeelt laialdane abordiõigus. Sellest hoolimata hääletas ta vabariiklaste enamuse vastu mitmes olulises küsimuses. McCaini enda südameasjaks oli kampaaniarahastamise reformimine.
  • 2017. aastal avastati tal Arizonas agressiivne ajukasvaja. Kaks nädalat hiljem oli ta Washingtonis tagasi, et hääletada partei põhiliini vastu ja mitte lubada senatil tühistada Barack Obama vastuvõetud meditsiinikava. 

McCain saabub senatisse legendaarsele hääletusele Obama meditsiinikava üle.

FOTO: HANDOUT / REUTERS

  • Lojaalsusest parteile oli McCain toetanud Trumpi, kui ta saavutas partei nominatsiooni presidendivalimisteks. McCain võttis oma toetuse tagasi 2016. aasta oktoobris, kui avalikusse ette ilmus helisalvestus, kus Trump kiitleb naiste genitaalide haaramisega.
  • Pärast seda, kui McCain oli presidendile ette heitnud tema karmi retoorikat illegaalse immigratsiooni suhtes, ütles Trump, et McCain ei olnud sõjakangelane, sest talle meeldivad inimesed, keda ei püütud kinni.

Eile avaldas ajaleht New York Times videokokkuvõtte pikaagse senaatori ja sõjakangelase elust.

Tagasi üles