Allikad Putini lähikonnas vaikivad

Venemaa president Vladimir Putin.

FOTO: MIKHAIL KLIMENTYEV / AFP / Scanpix

Aastaid on lääne luurele lekitatud informatsiooni Venemaa valitsusest, aga USA ametnike sõnul on nüüd enne sügisesi kongressi vahevalimisi kõik allikad vaikinud. 

Anonüümseks jääda soovinud luureohvitserid ütlesid New York Timesile, et kõrgetel ametikohtadel olevad allikad Vene valitsuses ei jaga neile enam informatsiooni. Seetõttu on ebaselge, kuidas ja mis põhjusel soovib Venemaa president Vladimir Putin sekkuda novembrikuistesse vahevalimistesse, kus demokraadid proovivad Kongressi alam- ja ülemkoda vabariiklaste käest tagasi võita.

USA luure jaoks ei ole küsimuseks olnud, kas Venemaa proovib end valimistesse segada, vaid kuidas ja miks. 2016. aasta presidendivalimiste eel teadsid Luure Keskagentuur (CIA) ja teised teabeametid pikalt ette, et Venemaa proovib aidata nende soositud presidendikandidaati Donald Trumpi, tunnistas endine CIA direktor John Brennan eelmisel aastal. Kümme päeva tagasi tegi Trump enneolematu sammu ja võttis Brennanilt ära ligipääsuloa salastatud informatsioonile, mida tavaliselt antakse kõrgetele ametnikele eluks ajaks.

Nüüd, kui Kremlile ja Putinile lähedased allikad vaikivad, on USA luurel palju vähem informatsiooni, mille põhjal otsuseid teha. Luureohvitserid ei usu, et nende allikad oleksid välja tulnud või nad oleksid tapetud, vaid pigem kardavad nad vahelejäämise hirmus läänega suhelda. Informatsiooni kokkukuivamisele andis löögi ka varasema Venemaa luuraja Sergei Skripali mõrvakatse närvimürgiga Suubritannias. Skripal jagas ooma saladusi brittide agentuuri MI6-ga ja oli seetõttu muutunud Venemaa jaoks ohtlikuks. 

«Venelased on väga keskendunud ja vihased,» ütles CIA veteran John Sipher Timesile. «Nad on näidanud, et nad on valmis allikaid tapma.»

Aprillis andis Facebooki juht Mark Zuckerberg USA Kongressile tunnistusi Venemaa osalusest 2016. aasta valimistes.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA / CHINE NOUVELLE/SIPA

Putini lähikonna seas allikate leidmine on olnud keeruline. Viimaste aastate jooksul on olnud vaid mõned, kes on oma teadmisi USAga jaganud.

Samas võib juba näha märke välismaisest sekkumisest USA poliitikase. Microsoft andis teada, et Venemaa valitsusega seotud häkkerite rühmitus proovis koguda infot vabariiklaste mõttekodadest. Samuti lõid nad võltsdomeene, mis jätsid mulje USA senati veebilehtedest.

Facebook teatas aga, et on eemaldanud sadu Iraani ja Venemaaga seotud veebilehti, mis jätsid mulje kui legitiimsest uudistekanalist ja mida kasutati väärinformatsiooni edastamiseks.

Pole selge, kas Putin soosib üht kindlat USA parteid, soovib õõnestada usku demokraatlikesse institutsioonidesse või lihtsalt külvata kaost lääne ühiskondades.

Mõne eksperdi sõnul on Putin võtnud sihtmärgiks isikud ja rühmad, kelle poliitikaprogramm seab Venemaa halvemasse seisu.

Tagasi üles