ÜRO kohus asus täna menetlema Iraani hagi, mis nõuab USA uute sanktsioonide peatamist ning väidab, et need mõjuvad islamivabariigi majandusele laastavalt.
ÜRO kohus asus arutama Iraani hagi USA sanktsioonide vastu
Iraan leiab, et USA presidendi Donald Trumpi otsus taastada sanktsioonid seoses Iraani tuumaprogrammiga, on mõeldud Teherani põlvilisurumiseks ja rikub 1955. aasta lepet.
Sanktsioonid tühistati 2015. aasta mitmepoolse leppega vastutasuks Iraani kohustumise eest mitte töötada välja tuumarelva.
USA valitsus taaskehtestas sanktsioonid ühepoolselt kolm nädalat tagasi, öeldes, et neid on vaja tagamaks, et Iraan ei ehitaks eales tuumarelva. Teine sanktsioonide osa on kavas jõustada novembri algul ning on suunatud islamivabariigi energiasektori, muu hulgas naftaekspordi vastu.
Esmaspäeval Rahvusvahelises Kohtus (ICJ) alanud protsess algas Iraani avaütlustega.
USA sanktsioonide taastamine on süvendanud Iraani majandusprobleeme. Teheran esitas Rahvusvahelisele Kohtule juuli lõpus hagi, mis kutsus kohut nõudma sanktsioonide viivitamatut peatamist kuni otsuse langetamiseni. Iraani hagis märgitakse, et sanktsioonide taaskehtestamine rikub Iraani ja USA vahel sõlmitud sõprus- ja majandussuhete lepingut ja nende ainus eesmärk on Teheran põlvili suruda.
«USA on võtnud Iraani majanduslikult piiramisrõngasse koos kõigi piiramise tagajärgedega elanikkonnale,» märgitakse hagis.
Kohtul kulub hagi menetlemiseks arvatavasti paar kuud, lõpliku otsuse langetamiseks võib minna aastaid.
Washingtoni esindajad esitavad oma seisukohad homme, ekspertide hinnangul seavad nad tõenäoliselt kahtluse alla kohtu jurisdiktsiooni.
1955. aasta USA-Iraani sõprusleping sõlmiti kaua aega enne Iraani 1979. aasta islamirevolutsiooni, kuid seda kasutatakse endiselt õiguslikes vaidlustes.
Iraanil ja Ühendriikidel puuduvad diplomaatilised suhted alates 1980. aastast, kui iraani meeleavaldajad võtsid pealinnas Teheranis pantvangi USA saatkonna töötajad.