Pärast senaator John McCaini surma langetati Ameerika Ühendriikide lipp Valge Maja katusel poolde masti, tõsteti uuesti üles ning langetati siis taas. Tegemist on ebatavalise protokolli rikkumisega rahvusliku liidri surma järel.
Valge Maja rikkus McCaini lahkumise järel lipuprotokolli
Vietnami sõjavang, kauane Arizona osariigi senaator ja 2008. aasta Vabariikliku Partei presidendikandidaat McCain lahkus siit ilmast laupäeval 81-aasta vanuselt. Paljud ameeriklased langetasid selle järel austuse märgiks lipud poolde masti.
President Donald Trump on aga korduvalt McCainiga mitmetel teemadel sarvi ristanud ning öelnud, et senaatori näol ei ole tegu sõjakangelasega. Seetõttu hälbis Trump ka riigipeadele tavapärasest viisakusest, mis kaasneb rahvaesindaja surmaga.
Laupäeval langetas Valge Maja katusel lehviva lipu poolde masti, kuid tõstis selle pärast seadusega nõutud minimaalse aja möödumist taas üles. Trump viivitas ka tavapärase avaldusega, millega nõutaks lippude jätmist poolde masti kauem kui tavapärased kaks päeva.
Eile valitses valitsusasutustes segadus, kuna Kapitooliumis ja sadades rahvusparkides lehvisid lipud pooles mastis, samas kui Pentagoni ja Ülemkohtu lipud ei olnud protokolli järgi langetatud.
Viimaks andis president sõjaveteranide ja Kongressi liikmete survele järele ja esines eile avaldusega, milles austas McCaini teenete eest riigile ning käskis langetada lipud poolde masti.
Ameerika Leegioni veteranide ühendus palus kirjas Trumpile järgida tavapärast protseduuri, millega austatakse pikaaegseid valitsusametnikke.
Tavaliselt väljastavad presidendid käsu jätta lipp poolde masti teeneka valitsusliikme matuste päeva päikeseloojanguni. Kriitikud on protokollist üleastumist näinud Trumpi viimase katsena McCaini suhtes kriitikat väljendada.
McCain oli Trumpi häälekas kriitik ning tema perekonna sõnul soovis endine senaator, et Trump tema matustel ei osaleks.