Mehhikos vannutati ametisse esimene vasaktiiva enamusega kongress

, BNS-i välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehhiko tulevane president Andrés Manuel López Obrador.
Mehhiko tulevane president Andrés Manuel López Obrador. Foto: REUTERES/Scanpix

Mehhiko

Mehhikos vannutati kolmapäeval ametisse riigi ajaloo esimene vasakpoolsete enamusega kongress pärast seda, kui valijad karistasid juulikuistel valimistel riigi poliitilist eliiti.

1. juuli presidendivalimised võitis ülekaalukalt vasakpoolne Andrés Manuel López Obrador ning koalitsioon, mida juhib tema hiljuti asutatud erakond Morena, võitis ühtlasi parlamendivalimistel suure enamuse kongressi mõlemas kojas.

Koalitsiooni liikmed skandeerisid alamkojas vannet andes López Obradori nime. Senatis möödus tseremoonia pidulikumas õhkkonnas, kuid jõudude vahekord parlamendi ülemkojas on sarnane.

López Obradorist saab 1. detsembril esimene president Mehhiko kaasaegses demokraatias, kellel on mõlemas kongressi kojas absoluutne enamus.

"Rahvas on hääletanud, nad on öelnud, mida nad tahavad, ja seda teed mööda peame me nüüd käima," ütles tulevase presidendi lähedane nõunik Tatiana Clouthier, kes valiti saadikutekoja nime kandvasse alamkotta.

Parlamendienamuse esimene seadusandlik prioriteet on muuta seadust, mis lubaks López Obradoril muuta presidendi juhitava valitsuskabineti struktuuri, muuhulgas avaliku julgeoleku ministeeriumi loomiseks, sõnas ta.

"Siis alustame teiste suurte muudatustega," sõnas Clouthier.

Morenal ja koalitsioonil on 500-kohalises alamkojas 307 ja 128-kohalises senatis 69 saadikukohta.

Viimati oli Mehhikos mõnel poliitilisel jõul parlamendis absoluutne enamus 1994. aastal, kui Mehhiko oli Institutsioonilise Revolutsioonipartei (PRI) juhitav üheparteiriik.

PRI valitses Mehhikot ainuparteina 71 aastat ajavahemikul 1929-2000, kaotades seejärel valimistel Rahvuslikule Aktsiooniparteile (PAN). 2012. aastal õnnestus erakonnal veenda valijaid sellele veel üht võimalust andma ning presidendivalimised võitiski PRI kandidaat Enrique Peña Nieto.

Peña Nieto ametiaeg kujunes paljudele mehhiklastele pettumuseks ja nii otsustasidki valijad karistada hiljutistel presidendivalimistel erakonda korruptsiooniskandaalide, pettumust valmistava majanduskasvu ning jätkuva narkovägivalla eest.

López Obrador kogus 53 protsenti häältest, edestades lähimat rivaali, PAN-i Ricardo Anayat rohkem kui 30 protsendiga. PRI presidendikandidaat José Antonio Meade jäi 16,4-protsendise toetusega kolmandaks.

PRI saadikurühm vähenes senatis 55-lt 13-le ning alamkojas 203-lt 45-le.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles