/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
George W. Bushile lõppmänguks antud aeg tundub üüratu. Võib-olla seepärast, et seda lõppu näikse väga paljud pikisilmi ootavat. Ametiajal korraks rekordpopulaarsuse saavutanud ja nüüd, lõpus, peaaegu olematuks kuivanud toetusega presidendi lahkumispäeva ootuses loevad sekundeid tuhanded kellad ja veebtaimer. Samuti ei suuda enam kannatada ajakirjanikud-kolumnistid, kes juba kibelevad kirjutama uuest algusest.
Lahkumisvisiidil Iraaki Bushile peaaegu et näkku lennanud king omandab selles mängus sümboolse tähenduse. Ja paistab, et ka ärilise, kui uskuda Türgi kingavabrikanti, kelle heade lennuomadustega jalavarjudel olevat ühtäkki samuti hea minek ostjate seas.
Muide, paari uusi kingi läheb kindlasti vaja Valge Maja uuel peremehel. Kampaania lõpus avaldas Time foto surmani väsinud Barack Obamast, kes istub, jalad laual, kingatallad läbi kulunud.
Iseasi, kas Obama tahaks panna jalga Türgi kingi, isegi kui neid nimetatakse «bye, Bush». Oma eelkäija kingadest tuleb tal niikuinii võimalikult suure ringiga mööda käia. Et mitte ise lõpuks peaaegu et kinga saada. Või kingaga saada.