:format(webp)/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
/nginx/o/2016/12/19/6189173t1hf252.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/31/11339580t1h7d11.jpg)
USA endise presidendi Bill Clintoni raamatukogu Arkansases avaldas ligi tuhat kunagi salastatud lehekülge dokumente ja memosid, muuhulgas ka detaile Clintoni ja Venemaa endise presidendi Boriss Jeltsini suhtlusest.
Jeltsin 1995. aastal Clintonile: NATO laienemine itta ainult häbistab Venemaad (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dokumendid kajastavad presidentide suhtlust aastatel 1993-1999, mil Clintoni ja Jeltsini läbisaamine kujunes nii soojaks, et osade ekspertide hinnangul pole seda saavutanud USA ning Vene riigipead pärast ega enne neid.
Dokumentides on kirjas nii silmast silma kui ka telefonis peetud vestluste ümberkirjutused. Kaetud on toonaste kahepoolsete suhete kõige olulisemad teemad: sõda Tšetšeenias, Serbia pommitamine Kosovo kriisi ajal, NATO laienemine ja tuumarelvade leviku piiramine.
A few items are missing, but readers can see how Yeltsin secretly told Clinton how Putin became his handpicked successor--and just how concerned U.S. officials were about Putin’s ascendancy, the rollback of post-1991 reforms and the recentralization of power in the Kremlin. 6/ pic.twitter.com/2SYHB2BYLa
— Andrew S. Weiss (@andrewsweiss) August 30, 2018
Jeltsini hirm NATO ees
1995. aastal arutas NATO idasuunas laienemist ja mitmete endiste Nõukogude Liidu riikide võimalikku liikmelisust. Nõrgenenud relvajõududega Venemaa muutus NATO kavatsuste osas murelikuks ning mitmed Venemaa ametnikud hakkasid kartma, et Mihhail Gorbatšovi ajal saadud kinnitus NATO laienemise peatumise kohta ei ole enam vettpidav.
«Tahan selget pilti sinu ideest NATO laienemise kohta, sest hetkel ei näe ma muud kui Venemaa alandamist, kui te jätkate,» ütles Jeltsin 1995. aastal Clintonile. «Kuidas see sinu arvates meile tunduma peaks, kui üks blokk jätkab eksisteerimist ja teine on kadunud. Paljud venelased kardavad. «Mida te sellega saavutada plaanite, kui Venemaa on teie partner?» küsivad nad. Seda soovin ka mina teada: miks te seda teete?»
this is a noteworthy tidbit from the "Boris-and-Bill" memos that were released last month (getting attention today). In 1995, Yeltsin explicitly tells Clinton about Russian "humiliation" of NATO continues to expand eastward @andrewsweiss pic.twitter.com/Me0xtP4YIY
— Mike Eckel (@Mike_Eckel) August 30, 2018
Jeltsin küsis Clintonilt NATO laienemise kohta ka 1997. aastal Soomes Helsingis aset leidnud tippkohtumisel ja ütles, et näeb selle jätkumise puhul vaid Venemaa alandamist. Clinton üritas küll Jeltsinit rahustada ning tegi komplimente Venemaa ajaloo kohta, aga see Venemaa presidenti ei veennud.
«Ma olen selgeks teinud, et ma ei tee midagi NATO kiirendamiseks. Ma üritan sulle selle vestlusega anda kinnitust, mida vajad. Aga peame olema ettevaatlikud, et kumbki meist ei paista allaandjana,» sõnas Clinton. Siiski kutsus allianss 1997. aastal Ungari, Poola ja Tšehhi liituma ning NATO laienemist itta peetakse USA-Vene Nõukogude-järgsete suhete halvenemise allikaks.
Helsingi tippkohtumisel 1997. aasta märtsis toimus jutuajamine, kus olid teemaks ka endised Nõukogude Liidu riigid. Koostamisel oli Helsingi tippkohtumise järgne avaldus.
Seal sõnas Jeltsin: «Ma olen valmis sõlmima NATOga kokkuleppe mitte sellepärast, et ma seda tahan, aga sellepärast, et see on sundkäik. Ühtki teist lahendust hetkel ei ole.»
Ta jätkas: «NATO ei tohi teha otsuseid arvestamata Venemaa murekohti ja arvamusi. Ja veel, tuuma- ega tavarelvi ei tohi liigutada itta uute liikmesriikide territooriumidele piiridel Venemaaga.»
Ta jätkas: «Üks asi, mis on väga oluline: laienemine ei tohiks hõlmata endiseid Nõukogude Liidu vabariike. Ma ei saa allkirjastada sellise sõnumiga lepet. Eriti Ukrainat. Kui te nad kampa võtate, tekitab see raskusi meie kõnelustes Ukrainaga mitmetel teemadel.»
«Ma mõistan probleemi keerukust, kuid meil ei ole mingeid territoriaalseid või hegemoonilisi nõudeid nende või mingite teiste riikide suhtes. Järgime SRÜ ja Balti riikide suunal vastastikusel usaldusel põhinevat poliitikat. Meil on endiste Nõukogude Liidu riikidega mitmeid plaane, mis tuginevad usaldusele. Ja see usaldus peaks säilima. Meie suhted SRÜ ja Balti riikidega peaks olema nagu teil NATOs,» väitis Venemaa president.
Jeltsin polnud rahul sellega, kuidas USA Ukraina teemat käsitleb: «Veel üks probleem: te viite läbi mereväeõppusi Krimmi lähedal.» Tema sõnul oli see samaväärne sellega, kui Venemaa hakkaks Kuubal õppusi korraldama. «Kuidas see sulle tunduks? Meie jaoks ei ole see aktsepteeritav. Me ei kavatse Sevastopolit vallutada. Meie ainus soov on säilitada infrastruktuur. Me austame Gruusiat, Moldovat ja teisi riike ega esita neile territoriaalseid nõudmisi,» ütles ta.
Olukorra lahendamiseks tegi Jeltsin omapoolse pakkumise: «Ma teen ettepaneku nõustuda avalduses tõsiasjaga, et Venemaal ei ole teistele riikidele mingeid nõudmisi. Arvestades endiseid Nõukogude Liidu riike, sõlmigem suuline, härrasmeeste kokkulepe, - mida me ei kirjutaks avaldusse -, et ükski endine Nõukogude Liidu riik ei liitu NATOga. Toda härrasmeeste kokkulepet ei tehtaks avalikuks,» pakkus ta.
/nginx/o/2018/08/31/11340556t1h3782.jpg)
Usaldamatus süvenes vaid aasta hiljem seoses Kosovo sündmustega. Venemaa oli endiselt Serbia liitlane ning toetas Slobodan Milosevici. Washingtonis ja mujal Euroopas kardeti, et toimub uus veresaun, sarnane mõni aasta varem Bosnias juhtunule.
Clinton ja Jeltsin arutasid kriisi lahendamist ja Jeltsin sõnas: «Ausalt rääkides, Bill, ma olen Miloseviciga karm. Ma nõuan, et ebaproportsionaalne jõukasutus lõppeks, aga kõige olulisem on saada tema nõusolek läbirääkimisteks.»
Lavale astub Putin
Jeltsin kiitis Clintonile muu hulgas oma järeltulijat Vladimir Putinit, aga oli tihti tänu alkoholile ka lõbusamas tujus ja pakkus oma USA ametivennale võimalust kohtuda näiteks allveelaeval.
1999. aasta 8. septembril pidas Jeltsin telefonikõne Clintoniga, olles vaid nädal aega varem nimetanud endise luurejuhi Putini peaministriks, kes avalikkusele varem kuigi tuttav polnud. Jeltsin väitis Clintonile, et Putin on korralik mees, kellega saab edukalt koostööd teha.
«Ma tahaksin sulle temast rohkem rääkida, et sa teaksid, millise mehega tegu on,» ütles Jeltsin. «Sain aru, et ta on korralik mees, kes on oma vastutusalas olevate teemadega hästi kursis. Samas on ta põhjalik ja tugev ning väga sotsiaalne. Ta suudab kerge vaevaga hoida häid suhteid ja kontakte inimestega, kes on tema partnerid. Olen kindel, et leiad ta olevat vägagi sobilik partner.»
Kaks kuud hiljem Istanbulis omavahel kohtudes võttis Jeltsin Putini taas jutuks ja tegi Clintonile selgeks selle, kes 2000. aasta märtsis toimuvad valimised võidab. «Loomulikult Putin. Temast saab Boriss Jeltsini järeltulija. Ta on demokraat ja tunneb läänt,» teatas Jeltsin.
Venemaa president astus vaid kuu aega hiljem tagasi ja Putin võitis vastavalt tema ettekuulutusele märtsis toimunud valimised. Nüüdseks on Putinist saanud kõige kauem valitsenud Venemaa liider pärast Jossif Stalinit.
Yeltsin warning Bill Clinton his political opponents, then communists, would take back Crimea if they got in power. 4/21/96 pic.twitter.com/Jl3iACdbqr
— Boris Zilberman (@rolltidebmz) August 30, 2018
Selgub ka see, et Jeltsin kartis kommunistide naasmist võimule. See oleks peaaegu 1996. aastal juhtunud ning Jeltsin edastas Clintonile kommunistide kohta Moskvas kohtudes ka hoiatuse: «Toimumas on USA pressikampaania, mis väidab, et inimesed ei peaks kommuniste kartma. Väidetakse, et nad on head, ausad ja lahked inimesed. Ma hoiatan inimesi, et nad seda ei usuks. Üle poole neist on fanaatilised, nad hävitaks kõik. See tähendaks kodusõda.»
Jeltsin jätkas: «Nad kaotaks piirid vabariikide vahel. Nad tahavad Krimmi tagasi võtta ja nõuavad isegi Alaskat.»
Jeltsin selgitas oma seisukohta veelgi: «Venemaa arenguks on kaks teed. Ma ei vaja võimu, aga kui tundsin kommunismi poolt tulevat ohtu, siis otsustasin, et pean kandideerima. Me hoiame selle ära.» Clinton avaldas sama vestluse jooksul Jeltsinile ka toetust.
Purjus Jeltsin
Ametiaja lõpus hakkas Jeltsini tervis märkimisväärselt halvenema ja selge oli see, et Venemaa president tarbis ka varasemast veelgi rohkem alkoholi. Jeltsin paistis mitmel kohtumisel Clintoniga olevat purjus, seda ka pressikonverentsidel.
1996. aasta ühise lõunasöögi ajal kommenteeris Clinton Jeltsini tervist: «Märkasin, et oled kõhnemaks jäänud, aga pead midagi sööma.» Jeltsin vastas: «Ma ei söö hommikuti palju. Päeval söön ma kindlasti. Söön umbes pool sellest, mis mulle pakutakse.»
1999. aasta 10. juunil rääkisid kaks liidrit telefonitsi. Vaid mõni päev varem oli NATO peatanud Kosovo pommitamise. Jeltsin soovis omavahelise kohtumise pidada laeval või allveelaeval, USA ajakirjanduse teatel oli Jeltsin vestluse ajal selgelt purjus.