/nginx/o/2011/06/02/608594t1h3c88.jpg)
Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul eiratakse Euroopasse rajatava raketikilbi küsimuses Venemaa seisukohti, mis võib sundida Moskvat kaitsma oma huvisid teisiti.
Lavrov lubas kaitsta Venemaa huvisid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavrov ütles Serbia päevalehes Večernje Novosti täna avaldatud intervjuus, et kui NATO ei arvesta Euroopasse rajatava raketikaitsesüsteemi puhul Venemaa seisukohti, võib see kaasa tuua Venemaa vastusammud, vahendas uudistevõrk AFP.
«Kui meie partnerid jätkavad tulevikus meie positsiooni eiramist, peame oma huvisid kaitsma teisiti,» leidis Lavrov, kelle sõnul tuleb sellisel juhul võtta kasutusele vastuabinõud, mis võivad välisministri sõnul olla ka sõjalised. «Me ei soovi sellist arengut,» kinnitas aga Lavrov.
Varem on president Dmitri Medvedev hoiatanud, et kui läänepartneritega ei õnnestu sel teemal kompromissi saavutada, tuleb arendada Vene tuumavõimekuse ründepotentsiaali.
Lavrovi sõnul ei võta Ühendriigid raketikaitsesüsteemi küsimuses kuulda Venemaa muresid. Venemaa on nõudnud juriidilist garantiid, et raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu, samuti soovitakse detailseid andmeid raketikaitsesüsteemi kohta.
Möödunud aastal jõudis allianss Lissaboni tippkohtumisel kokkuleppele raketikaitsekilbi arendamises, mis kaitseks nii NATO liikmesriike Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril. Kava näeb ette USA püüdurrakettide ja radarite paigutamist Euroopa territooriumile.
Lissaboni NATO tippkohtumisel alliansi 28 liikmesriigi heakskiidu pälvinud uus strateegiline kontseptsioon nimetab koostööd Venemaaga strateegiliset tähtsaks, kinnitades, et NATO ei kujuta Venemaale ohtu. Kuigi NATO lubas teha Venemaaga koostööd ka kavandatavas raketikaitsesüsteemis, pole selge selle avatus Venemaale.
Seejuures on USA ja NATO kinnitanud, et uus lahendus luua raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Eelkõige on räägitud Iraanist lähtuvast ohust.
Ka on Washington ja NATO avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.