Guinea armee senine nooremohvitser kuulutas end riigi uueks presidendiks ning käskis valitsusel ja sõjaväe juhtkonnal endale alluda, ähvardades vastasel korral riiki suurpuhastusega.
Guinea putšijuht võtab võimu
25. detsember 2008, 15:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Aafrika mineraaliderikkas riigis kauaaegse karmikäelise presidendi Lansana Conté surma järel on mõnekümnest sõjaväelasest ja tsiviilisikust koosnev hunta üha kindlamalt pealinnas võimu võtmas, vahendasid AFP ja Reuters.
Conakry tänavad täitusid sõduritest ja tuhandetest riigipöörde toetajatest, kes piirasid vahepeal ümber ka presidendipalee ja valitsuse ministeeriumid, ent lahkusid hiljem rahulikult. Paljud meeleavaldajad olid äärelinna slummide noored.
«Ma olen veendunud ja saanud kinnitust, et mina olen vabariigi president, Demokraatia ja Arengu Rahvusliku Nõukogu juht,» teatas kolmapäeva hilisõhtul oma esimesel pressikonverentsil armeekapten Moussa Dadis Camara, kes eelnevalt oli sõduritega tänavatel paradeerinud.
Hiljem raadios ja riigitelevisioonis ette loetud avalduses käskis ta kõigil ohvitseridel ja endistel valitsuse liikmetel minna ööpäeva jooksul Alpha Yaya Diallo sõjaväebaasi pealinna ääres, kust pööret juhitakse.
Tähtaja möödumise järel lubasid putšistid alustada kogu riigi territooriumil puhastust. Reutersi andmetel on selle ähvarduse järel kõik ministrid eesotsas valitsusjuhiga läinudki nõutud paika ennast üles andma.
«Kõik on sinna läinud. Valitsuse ministrid said kokku peaministri majas ja läksid laagrisse,» kinnitas üks politseiallikas agentuurile.
AFP korrespondent samuti pealt, kuidas valitsusjuht Ahmed Tidiane Souaré ja veel mitu ministrit jõudsid baasi, mis asub rahvusvahelise lennujaama juures.
Guineas toimuva on rahvusvaheline üldsus hukka mõistnud ning Aafrika Liit ähvardab kasutada rangeid meetmeid, kui sõjavägi ei kuuletu üleskutsetele viia riigis võimuvahetus läbi demokraatlikult.
USA välisministeerium hoiatas samal ajal, et võib peatada abisaadetised, mille maksumus sel aastal oli 15 miljonit dollarit. «Me tahame ühe asjana näha kohe demokraatliku tsiviilvõimu taastamist,» kinnitas pressiesindaja Robert Wood.
Camara kavatseb aga asuda mõnekümneliikmelise vahevalitsuse etteotsa, mis koosneb enamikus sõjaväelastest ja vaid kuuest tsiviilisikust. Kahe aasta pärast lubab putšijuht korraldada siiski uued valimised, kus ta ise väidetavalt ei kavatsevat kandideerida.
Prantsusmaa endine koloonia on maailma suurim boksiidi eksportija ning seal kaevandavad sellised hiiud nagu Rio Tinto, Alcoa ja Rusal. Esialgu pole kaevanduste tööd riigipööre siiski seganud. Minevikus on aga nende vastu protestitud elektrienergia puuduse pärast.