Barnier on valmis Brexiti-kõnelusi pikendama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Michel Barnier.
Michel Barnier. Foto: Emmanuel Dunand / AFP / Scanpix

Euroopa Liidu läbirääkija Michel Barnier teatas pühapäeval võimalusest pikendada pisut kõnelusi Londoniga, et Suurbritannia lahkumise tingimustes kokkuleppele jõuda.

Suurbritannia peaks EL-ist lahkuma 2019. aasta märtsi lõpus, aga lahutuskokkuleppele on loodetud jõuda EL-i tippkohtumiseks 18.-19. oktoobril, et parlamentidel oleks aega leppe üle hääletada.

Barnier' sõnul on kõnelusi võimalik novembri keskpaigani pikendada.

«Kui arvestada ajaga, mida on vaja, et Briti parlament ja Euroopa Parlament lahkumisleppe ratifitseeriksid, siis peame me läbirääkimised novembri keskpaigaks lõpetama. See on võimalik,» ütles Barnier ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung pühapäevalehele.

«Aega meil rohkem vaja ei ole. Meil on vaja poliitilisi otsuseid,» lisas ta.

Kõnelused on takerdunud Iiri piiri ja tulevaste kaubandussuhete küsimusele. Seda arvestades on mõlemad pooled vihjanud võimalusele läbirääkimisi pikendada.

Katsetest vältida füüsilise piiri teket EL-i liikmesriigi Iirimaa ja Suurbritannia Põhja-Iiri provintsi vahele pärast brittide lahkumist EL-i ühisturult on saanud suurim katsumus kokkuleppe saavutamise teel.

Barnier kiitis reedel pärast Briti Brexiti-ministri Dominic Raabiga kohtumist edusamme mõnes julgeolekuküsimuses, kuid hoiatas, et tõsised lahkhelid valitsevad veel šampanja ja Stiltoni juustu ning Iiri saare küsimuses.

EL on välja pakkunud, et Põhja-Iirimaa võiks jääda pärast Brexitit ühenduse ülejäänud 27 liikmesriigiga liitu, sest nii oleks võimalik hoiduda piirikontrolli taastamisest ja Iiri rahuprotsessi ohtuseadmisest.

London näeb EL-i ettepanekus Suurbritannia territooriumi tükeldamise katset ja on teinud ettepaneku, et riik võiks tervikuna jääda 2021. aasta lõpuni mõnes valdkonnas EL-iga seotuks. EL on sellisele ideele vastu, sest see võiks tähendada, et Ühendkuningriik jääb ikka vargselt ühisturu liikmeks ilma vaba liikumise jõustamiseta.

Tagasi üles